Komisjon hoiatab uue pangakriisi eest

Katri Soe-Surén 27. september 2011, 00:00

Pankade rekapitaliseerimist tuleb intensiivistada ja selleks peab Euroopa Liidus peagi valmima ühtne kontseptsioon, ütles Rehn ajalehele Die Welt. Praegune kriis on Rehni sõnul murettekitav kombinatsioon riigivõlakriisist ja pangandussektori nõrkusest.

"Ühte ei ole võimalik ilma teiseta lahendada - me peame lahendama mõlemad," ütles Rehn. Ei piisa enam pelgalt riikide pingutustest kriisis pankade kaitsmisel. "Me peame rahanduse parandustöid täiendama pankade tugevama rekapitaliseerimisega, et vähendada krediidikriisi riski ja sellest omakorda tulenevat konjunktuuri kahanemist, nagu seda võib praegu Euroopas ja USAs näha."

Rehni sõnul hakkavad pankade parema kapitaliga varustamise küsimusega Euroopa Liidu rahandusministrid tegelema juba järgmisel nädalal Luksemburgis toimuval kohtumisel.

Euroopa võib investorid eemale peletada. Muret pankade olukorra pärast väljendas ka Saksamaa kantsler Angela Merkel. Merkel hoiatas pühapäeva õhtul Kreeka pankrotist rääkides kontrollimatute tagajärgede eest, mille võib põhjustada pankade suurem osalus selles.

Merkeli sõnul on küll vajalik luua euro püsiva päästemehhanismi ESMi abil võimalus eurotsooni riikide pankrottide lahendamiseks, kuid enne seda ei tohi muuta mängureegleid.

"Me ei tohi hävitada poolel teel kõigi investorite usaldust," ütles Merkel. Vastasel juhul arvavad investorid, et eurooplased võivad pärast Kreeka võlgade restruktureerimist teha sama ka Hispaanias, Belgias või mujal.

"Siis ei investeeri enam keegi oma raha Euroopasse," hoiatas Merkel.

Reeglid tuleb karmimaks muuta. Merkel nõuab ühtlasi pankade tugevamat reguleeritust. "Ma olen peaaegu et hämmingus, et niipea kui majanduslikult natukene paremini läheb, kaob valmisolek regulatsioonideks," ütles Merkel. "Me ei ole veel kaugeltki saavutanud seda, mida soovisime," lisas kantsler. "Vaja oleks reeglistikku, kuidas maha kanda kriisis suurpangad, ilma et see koormaks tervete riikide majandusi." Merkel toonitas veel kord ka finantsteenuste maksu sisseviimise vajadust.

Majandusteadlased võivad küll teisi ettepanekuid teha, kuid tema kui kantsleri ülesanne on toimida nii, et "kahju ei oleks lõpus suurem kui enne". Merkel viitas sellega Lehman Brothersi pankrotile USAs ning lubas ise järgida poliitikat, mis liigub edasi vaid sammhaaval.

Ühest eurost teeme viis. Kui näiteks USA on nõudnud euro 440miljardilise päästefondi suurendamist, siis Rehn ütles, et kõigepealt viiakse ellu reform praegu plaanitud kujul ning siis kaalutakse mehhanismi finantsvõimenduse suurendamist. "Pärast seda vajame mehhanismi, kuidas me päästemehhanismis saame teha ühest eurost viis."

Päästemehhanism võidakse muuta pangaks, mis saab oma vahendid Euroopa Keskpangalt. Teine võimalus on muuta päästefondi antavad laenud finantstoodeteks ja müüa need sellisel kujul investoritele.

Oktoobri keskpaigaks peaksid kõik Euroopa parlamendid olema kinnitanud euro päästefondi (EFSF) reformi. Pärast uute reeglite jõustumist on päästefondil võimalik alustada pankade rekapitaliseerimist.

Pankade kiire rekapitaliseerimise vajadusest räägiti ka Washingtonis IMFi sügiskohtumisel, kus oli palju juttu esimestest krediidikriisi märkidest. Krediidikriis ähvardab pidurdada investeeringuid ja tarbimist ning seega ka majanduskasvu.

"Kui finantssektorit praegu selles keerulises taustsüsteemis veelgi nõrgestatakse, siis maksab ka reaalmajandus kõrget hinda," ütles Deutsche Banki juht Josef Ackermann pühapäeval Washingtonis. Ackermann suhtus kriitiliselt rahvusvahelistele suurpankadele plaanitavasse kapitali suurendamise kohustusse kuni 2,5 protsendipunkti võrra.

"Praeguses finantsturgude hapras seisus ja maailmamajanduse keerulises olukorras võib karta, et selline meede põhjustab lisakahju," ütles Ackermann. Sarnaselt negatiivne mõju oleks ka mõnel uuel likviidsusnõuetel Basel III raames, mis muudaksid laenud kallimaks ja pankadele vahendite hankimise keerulisemaks.

Ebakindlus tulevikus aset leidvate võimalike regulatsioonide suhtes tugevdab Ackermanni sõnul seda trendi veelgi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 17:00
Otsi:

Ava täpsem otsing