Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaid ülemaailmne koostöö tagab globaalse taastumise
Maailmamajandus on jõudnud uude ohtlikku faasi. Majanduskasvu toibumise jätkumiseks on tee olemas, kuid järjest ahtam. Edasiliikumiseks vajame tugevat poliitilist tahet kogu maailmas - juhtimist rivaalitsemise, koostööd konkurentsi ning tegutsemist reageerimise asemel.
Praegu on üks peamisi probleeme globaalse finantssüsteemi liiga suured võlad - riikide, pankade, majapidamiste ja eriti arenenud majandusega riikide võlad. See õõnestab usaldust ja hoiab tagasi tarbimist, investeeringuid ja töökohtade loomist. Nende riikide majandusi, kus tööpuudus püsib lubamatult kõrge, ootab nõrk ja vaevaline toibumine. Euroala võlakriis on süvenenud ja finantssüsteemis kasvavad pinged. Poliitikute otsustamatus mitmel pool teeb asja hullemaks. Pealispinna all podisevad sotsiaalsed pinged võivad usalduskriisis veelgi õli tulle valada.
Sellises olukorras peame maailmamajanduse toibumiseks ühiselt tegutsema ning järgima nelja põhilist poliitilist liini: saneerimine, reformimine, nõudluse ümbersuunamine, taastamine.
Esmalt - saneerimine. Enne kui muud ette võtta, tuleb leevendada riikide, majapidamiste ja pankade bilansis survet, mis riskib toibumise lämmatada. Arenenud riigid vajavad lähemateks aastateks usaldusväärseid plaane avaliku sektori võlakoorma stabiliseerimiseks ja vähendamiseks.
Puudujäägi liiga kiire vähendamine võib aga toibumist kahjustada ja pärssida töökohtade loomist. Ent lahendus on olemas. Usaldusväärsed meetmed säästude suurendamiseks lähemate aastate perspektiivis aitavad luua ruumi majanduskasvu toetamiseks, võimaldades puudujääki vähendada aeglasemas tempos. Loomulikult on konkreetne tee iga riigi jaoks erinev, kuna osale ei jäta turu surve valikut, teistele aga küll.
Oluline on kergendada majapidamiste ja pankade koormat. Tunnustan USA president Barack Obama viimaseid ettepanekuid majanduskasvu ja hõive toetamiseks. Samuti võib abi olla programmidest, mis aitavad laenu põhiosa tuntavamalt vähendada või koduomanikel kasu saada madalatest intressidest. Euroopas peavad riigid rahastamisprobleemid otsustavalt lahendama realistlike eelarvekärbetega. Kasvu toetamiseks vajavad pangad piisavaid kapitalipuhvreid.
Teine teema on reform, kus eriline prioriteet on finantssektor. Positiivse poolelt on olemas laiem kokkulepe kvaliteetsema kapitali ja likviidsusstandardite kohta koos vastavate üleminekuaegadega. Suured lüngad aga püsivad ning tuleb rahvusvahelises koostöös täita regulatiivse arbitraaži (ehk erinevuste ärakasutamise - toim) vältimiseks. Lisaksin reformi teema alla sotsiaalse mõõtme: eelkõige vajaduse leida ja eelisarendada majanduskasvu allikaid, mis suudaks luua piisavalt töökohti. Eriti oluline on see noortele.
Kolmandal ühistegevuse sihil - nõudluse ümbersuunamisel - on kaks tähendust. Esmalt tähendab see nõudluse naasmist erasektorisse, kui sel on piisavalt jõudu koormat vedada. Praegu pole seda veel juhtunud. Samuti kätkeb see nõudluse muutust globaalsel tasandil - nihkumist jooksevkonto defitsiidiga riikidest suure jooksevkonto ülejäägiga riikidesse. Kui arenenud riigid kulutavad vähem ja säästavad rohkem, tuleb vähenenud nõudlus korvata peamistel areneva turuga riikidel ja tekitada nõudlus, mida maailma majandus toibumiseks vajab. Seegi nihe pole piisavas ulatuses veel aset leidnud. Kui arenenud riikide majandus langusesse läheb, ei pääse keegi.
Neljas poliitika põhisuund on taastamine. Paljud riigid, sealhulgas madala sissetulekuga riigid, peavad oma majanduse kaitseliinid uuesti üles ehitama - tugevdades näiteks eelarvepositsiooni, et tuleviku tormide eest paremini kaitstud olla. Ühtlasi aitab see luua võimalusi kasvu ergutavateks avaliku sektori investeeringuteks ning olulisteks sotsiaalkindlustusvõrkudeks.
Neis oludes on IMF oma 187 liikmesriigiga ühistegevuse edendamiseks unikaalses positsioonis. IMFi poliitikanõuanded võivad aidata valgust heita olulistele päevateemadele - majanduskasvule, põhinõrkustele, omavahelistele sidemetele. IMFi laenud saavad anda hingetõmbeaega raskustes riikidele. Ning kui vaadata kriisihorisondist kaugemale, saab IMF kaasa aidata ohutuma ja stabiilsema rahvusvahelise finantssüsteemi loomisel.
Praegu ei ole aeg poolikuteks lahendusteks ja kobamisi edasiliikumiseks. Kui praegust hetke kasutame, suudame end kriisist välja tüürida ning taastada tugeva, püsiva ja tasakaalustatud globaalse kasvu. Kuid meil tuleb tegutseda kiiresti - ja ühiselt.
Autor: Christine Lagarde