Vastutustundetuse preemia

Kadri Simson 27. september 2011, 00:00

Kuidas Te tunneksite ennast, kui Teie jaoks väga kulukas otsus tehakse ära vaid loetud hetkedega? Just nii on juhtumas, kui iga Eesti maksumaksja kohta võetakse 5000eurone kohustus aastateks.

Kui kõik läheb valitsusliidu plaanide kohaselt, kiidab riigikogu sel nädalal kiirmenetlusega heaks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) garantiide andmise. See tähendab Eesti jaoks kohustust tagada maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses EFSFi laenuprogrammide rahastamiseks tehtavate tehingute põhiosasid.

Eesti valitsus on püüdnud jätta muljet, nagu tähendaks käendamine ja garanteerimine midagi teoreetilist ja reaalset raha kindlasti mängu ei panda. See on eksitav. Üks laenu garanteerija põhitõdedest kõlab, et käendust andes peab arvestama ka sellega, et tegelik laenuvõtja jääb maksetega hätta ja pank pöördub hoopis käendaja poole. Nii on ka selle laenuga.

Kiire on sellepärast, et oktoobris on ees uus kriis - Kreekal pole raha, et tasuda viimase kvartali laenumakse 2010. aasta mais võetud laenu eest. Neid laene andsid IMF ning euroala riigid kahepoolsete lepingutega. Tingimusi, mida seati, pole suurelt jaolt täidetud. Nüüd tõttame ka meie garanteerima lõhkilaenanud riiki. Tõsi, riigikogu ees on rahandusministril hea öelda, et jutt ei käi üldse Kreekast, sest veel ei ole Kreeka EFSFi klient. Kuid kohe saab.

Eesti valitsus läheb kahepalgelist teed. Kivist vee välja pigistamine kodus ja vastutustundetu laristamise premeerimine võõrsil. Anname garantiisid lõhkilaenanud riikidele, et nende jaoks laenamist endiselt odavana hoida. Isegi kui hinnaks on meie oma reservide käenduseks andmine ning halvimal juhul vajadus kiirlaenu võtmiseks, et käendaja kohustust täita. Appiminemise pooldajate jutt solidaarsusest jätab tähelepanuta, et need, kes päästavad Kreekat, päästavad eelkõige oma pankasid.

Meie ei olnud nende probleemide tekkimisel kaasvastutajad ning pankade rekapitaliseerimise probleem ei puuduta meil tegutsevaid panku. Jah, solidaarsus küll, kuid seda vaid nende suhtes, kes täidavad reegleid.

Eesti riik peaks eelkõige hoolima oma kodanike huvidest. Praeguste kohustuste võtmine võib aga ulatuda aastakümnetesse, sest EFSF annab lisagarantiid ka Kreeka võlakirjade restruktureerimisele. Ja seda mitte ainult pooleteiseks aastaks, kuniks on EFSFi eluiga.

Sel nädalal langetatav otsus määrab sisuliselt ära juba ka liitumise ESMiga, mis asendab EFSFi ning võtab selle garantiid otse üle. ESM aga tähendab juba Eestile viit 30 miljoni eurolist aastamakset reaalses rahas.

Kiirkorras otsustamisega võetakse Eesti riigile kohustusi, mis jäävad maksumaksjana koormama ka tänaseid lapsi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 17:00
Otsi:

Ava täpsem otsing