Arenduskeskus annab ärile uue jõu

Teatavasti on teadusasutuste ja ettevõtete koostöö mujal maailmas väga levinud. Eestis on sellise koostöö üks vorm alates 2004. aastast tehnoloogia arenduskeskused (TAK), mille eesmärk on ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ettevõtjate ja teadusasutuste vahelise koostöö tugevdamise abil.

TAKid on loodud vastavalt Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiale "Teadmistepõhine Eesti". OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogia Arenduskeskus (TPTAK) on äriühing, mille osanikud on ülikoolid ja ettevõtjad, enamik osadest kuulub siiski ettevõtjatele.

TPTAK teadus-arendustegevus hõlmab laia väärtusahelat piima tootmisest töötlemiseni, st piimatoodete valmistamiseni. Kõigis neis valdkondades tehakse ettevõtjatele teaduslikku uurimistööd, viiakse läbi kliinilisi uuringuid uute toodete tervislike omaduste tõestamiseks ja tegeldakse uurimistulemuste patenteerimise ning intellektuaalomandi kommertsialiseerimisega (litsentsimisega). Seega on TPTAKi tegevus suunatud uurimistulemuste rakendamisest ja konkurentsieelise saamisest huvitatud ettevõtjatele.

Toidutootmine rahva tervise teenistuses. Toiduainetetööstuse arengus peitub suur võimalus leida terviseprobleemidele ennetavaid teaduspõhiseid lahendusi, näiteks tervist säästvate, toetavate ja haiguste riski vähendavate toiduainete näol.

Teadlaste kompetents ja ettevõtja huvi võimaldavad luua tervislike omadustega tooteid. Pikemas perspektiivis, kõiki inimeluga seotud kulutusi kokku võttes, on see võimas majanduslik kokkuhoid.

Oma tegevuses täiustame teaduspõhiselt kogu piima tootmise ja piimatoodete valmistamise ahelat. Meie TAKi teadlaste teadmised nii loomade eriala kui ka kliinilise meditsiini alal võimaldavad teha teadus-arendustööd alates loomaaretusest, söötmisest, pidamisest, tervislike toodete valmistamisest kuni toote tervislikkuse tõestamiseks kliiniliste katsete tegemiseni. TPTAKis töötavad geneetikud, söötmisteadlased, mikrobioloogid, piimatehnoloogid, mikrobioloogid, toitumisteadlased, biokeemikud, arstid jt selleks, et teaduslikult läbi töötada kogu piima tootmise ja töötlemise ahel.

TPTAKi projektide tulemustest saavad vastastikust kasu ettevõtjad ja teadusasutused, finantseeritakse uurimistööd, mille tulemuste rakendamisest on huvitatud ettevõtted kogu piima ja piimatoodete valmistamise väärtusahela ulatuses ning see tagab, et tulevikus jõuavad tarbijani teaduslikult tõestatud omadustega tervislikud tooted.

TAK avab koostööks uksed. Koostöös ettevõtjatega on valminud loodetavasti kõrge ekspordipotentsiaaliga toodete valmistamise tehnoloogiad, näiteks omega-3 piima tootmise tehnoloogia, inim- ja loomatoidus kasutatavate bakterite tehnoloogiad, loodud andmebaasid veiste aretusväärtuste leidmiseks, saadud esimesed Eesti, Venemaa ja Euroopa patendid.

TPTAKi koostöö partneritega on sujunud edukalt, millest annavad teada ka auhinnad, millest üks tähtsamaid on 2010. aastal Soome kvaliteediinnovatsiooni peaauhind Lactobacillus plantarum Tensia eest. Auhind anti sama bakteri eest, mida kasutades TPTAKi ettevõtluspartner E-Piim on välja töötanud Südamejuustu.

Ettevõtjaid huvitab oma probleemi kiire lahendamine ja konkurentsieelise saamine oma ainulaadse tootega. Teadusartiklit sest tavaliselt ei tule. Teadlaste töö peamine hindamiskriteerium on aga olnud teadusartiklite avaldamine, st uue teadmise saamine ja sellest ühiskonna informeerimine. Teadlased on huvitatud rahvusvahelistes teadusprojektides osalemisest. Koostöökogemused välisriikide ettevõtjatega ja sellise koostöö reeglite teadmine (sh intellektuaalomandi alal) aitavad kergemini luua koostööd ka kohaliku ettevõtjaga, sh leida rahaallikaid.

Teadlaste ja ettevõtjate koostööd on aidanud hoogustada mitu riigi meedet, mida on rakendatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusaladel. Tuntuim on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), mis pakub näiteks innovatsiooniosakuid, mis teevad koostöö alustamise lihtsamaks, ja korraldab koolitusprogramme. Ka patendiamet on arvukatel intellektuaalomandi seminaridel koolitanud nii ettevõtjaid kui ka teadlasi.

Suurim riigi meede on vast viidatud TAKi programm. Ka ülikoolid on olnud viimasel ajal rohkem asjast huvitatud, korraldatud on avatud uste päevi ettevõtjatele jmt.

TPTAK on loonud teadlastele ja ettevõtjatele tingimused koostööks. Loodud on intellektuaalomandi portfell. Tekkinud ja tugevnenud on usaldus ettevõtjate, ülikoolide ja TAKi vahel, teadlastel on võimalus osa võtta ettevõtjate teadus-arendustööst, luua uusi väärtusi koostöös ettevõtjatega, mõjutades sellega ettevõtjate majanduslikku kasu, koostöö ettevõtjatega on andnud ülikoolide kraadiõppuritele praktikakohti.

Tugevneb koostöö ülikoolide instituutide ja üksuste ning ka ülikoolide eneste vahel, lisandväärtusega toodete väljatöötamine tugevdab toiduteadust ülikoolides, viljakas koostöö ülikoolide vahel annab võimaluse paremini kasutada tänapäevast taristut ja moodsaid meetodeid.

Abita ei suudaks firmad teadust teha. Riigi toetuseta ei ole ettevõtjatele jõukohane teadusasutustelt uurimistööd tellida.

Teadusuuringud on aeganõudvad ja kulukad ning tulemus võib olla ootamatu. Eesti ettevõtjad on väikesed ning teadusmahukateks uuringuteks ei piisa neil raha ning sageli pole aega ja kaadrit.

Eesti on väike riik, ning meie ettevõtjad ei saa lubada endale luua ettevõtte juurde uurimisgruppe. Koostöö teadusasutustega ning riigi toetus on need, mis suudavad ettevõtjatel luua lisandväärtusega ja kõrgema ekspordipotentsiaaliga tooteid.

Meie aastatepikkune koostöö ettevõtete ja teadusasutuste vahel on näidanud, et selline koostöö vorm (tehnoloogia arenduskeskused) on tõstnud ettevõtjate teadlikkust, ettevõtjate teadus-arendustegevus on hoogustunud, ettevõtjad on saanud kaasata oma erineva astme töötajaid teadus-arendustegevusse ja mõistnud, et uute toodete juurutamine ja turule toomine on suurendanud nende konkurentsivõimet. Lisaks saavad ettevõtjad teaduspõhist konsultatsiooni oma probleemide lahendamisel.

Autor: Ene Tammsaar