Garantii või raha?

Birjo Must 28. september 2011, 00:00

"Me anname mitte raha, vaid aega," lausus rahandusminister Jürgen Ligi riigikogu ees esinedes. Ministri sõnul anname hädas olevatele riikidele väga tingimuslikud garantiid, et nad saaksid oma puudujääke rahastada ja võlgadest välja tulla.Sellegipoolest tekkis riigikogu liikmetel küsimus, kust võtab Eesti ligi 2 miljardit eurot, kui EFSFi garantii pöördub käendaja vastu.

Ligi sõnul ei ole tegelikult juttu 2 miljardist eurost ega vajadusest leida see summa kahe pangapäeva jooksul. Maksimaalselt garanteerime tema kinnitusel 1,2 miljardit.

"Kui vaatame nüüd EFSFi eluiga ja eeldame, et see kestab kaks aastat, siis on EFSFi enda kõige värskem prognoos, et sellest 1,2 miljardist läheb kahe aasta jooksul (kasutamisse - toim) kolmandik ehk siis 400 miljonit eurot Eesti jaoks," lausus Ligi.

Praegu on garantiid jagatud Iirimaa ja Portugali vahel, kelle programmide maht on 58 miljardit eurot. Ligi kinnitusel nende riikide puhul kahe aasta jooksul maksejõuetust keegi ei prognoosi. Kui lisandub Kreeka, siis on neid riike kolm. "Meil on reservid ja laenuvõime ning me saame nende maksetega hakkama, see ei löö meid jalust," arvas Ligi.

Rahanduskomisjoni reformierakondlasest liige Aivar Sõerd tunnistas riigikogus kõnet pidades, et garantiide andmise otsus on meile kõigile raske. Samas nentis ta, et ei tahaks olla sellises olukorras, kus me näiteks otsustame mitte olla solidaarsed ja osaleda abipaketis.

Sõerd: garantii võib ka realiseeruda. "Meie tuleviku heaolu sõltub sellest, kui hästi läheb eurotsoonil ja Euroopa Liidul tervikuna," tõdes Sõerd. "Praegu me ikkagi osaleme mehhanismis, mis võtab maha neid riske, ja see on tänase teadmise juures parim, mida on võimalik teha." Kõik muud sammud või meetmed, mida on ka meedias arutatud, lähevad Sõerdi hinnangul kas oluliselt kallimaks või siis toovad kaasa tagajärgi, mida me ei oska ette kujutada. Samas tunnistas Sõerd, et miski ei ole kindel: "Muidugi me ei tea, garantii on garantii, garantii võib realiseeruda ja võib mitte realiseeruda."

Veel palju lahtiseid otsi. Keskerakondlasest riigikogu liige Lembit Kaljuvee juhtis tähelepanu asjaolule, et Eesti antav garantii tähendab kolmandikku meie aasta tuludest. "Mina olen vastu, kuna ma ei tea, mille või kelle arvel see 2,5 miljardit makstaks," tõdes Kaljuvee. Selle üle tuleks Kaljuvee arvates pikemalt arutada, mitte nii, et vajutatakse nuppu.

Ka sotsiaaldemokraat Urve Palo hinnangul on veel väga palju küsimusi õhus. "Ühest küljest saan aru, et kui abivajajaid riike ei aidata ja seal tekib doominoefekt mõne riigi pankrotistumise tõttu, hakkavad finantsturud oluliselt langema," rääkis Palo. Tegelikku garantiid, kas sellest 2 miljardistki piisab, ei julge Palo sõnul keegi anda.

"Ise kaldun sinna suunda, et selle abipaketi peaks moodustama, küll aga otsused, milliseid laene hakatakse sealt välja andma, peaksid parlamendid uuesti kinnitama," sõnas Palo.

Praegu on Sõerdi hinnangul esialgne garantii piisav, et toime tulla Kreeka, Portugali ja Iirimaa laenuprobleemiga ja praeguse teadmise juures ka peatada kriisi edasine levik. Lisagarantiide andmise võimalusi momendil ei arutata. Kellelt hakkab Eesti vajadusel garantii väljamaksmiseks raha laenama, Sõerd öelda ei oska. "Sellise detailsusega me võimalike garantiide käikuandmise küsimust (rahanduskomisjonis - toim) ei käsitlenud," lausus ta.

Riigikogu neljast erakonnast kolm toetavad EFSFiga liitumist. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 61 ja poolt 21 riigikogu liiget, seega ei leidnud ettepanek riigikogu toetust.

EFSFi otsuse eelnõu peaks vastu võetama riigikogus erakorralisel istungjärgul selle nädala lõpus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing