Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Garantii või raha?

    "Me anname mitte raha, vaid aega," lausus rahandusminister Jürgen Ligi riigikogu ees esinedes. Ministri sõnul anname hädas olevatele riikidele väga tingimuslikud garantiid, et nad saaksid oma puudujääke rahastada ja võlgadest välja tulla.Sellegipoolest tekkis riigikogu liikmetel küsimus, kust võtab Eesti ligi 2 miljardit eurot, kui EFSFi garantii pöördub käendaja vastu.
    Ligi sõnul ei ole tegelikult juttu 2 miljardist eurost ega vajadusest leida see summa kahe pangapäeva jooksul. Maksimaalselt garanteerime tema kinnitusel 1,2 miljardit.
    "Kui vaatame nüüd EFSFi eluiga ja eeldame, et see kestab kaks aastat, siis on EFSFi enda kõige värskem prognoos, et sellest 1,2 miljardist läheb kahe aasta jooksul (kasutamisse - toim) kolmandik ehk siis 400 miljonit eurot Eesti jaoks," lausus Ligi.
    Praegu on garantiid jagatud Iirimaa ja Portugali vahel, kelle programmide maht on 58 miljardit eurot. Ligi kinnitusel nende riikide puhul kahe aasta jooksul maksejõuetust keegi ei prognoosi. Kui lisandub Kreeka, siis on neid riike kolm. "Meil on reservid ja laenuvõime ning me saame nende maksetega hakkama, see ei löö meid jalust," arvas Ligi.
    Rahanduskomisjoni reformierakondlasest liige Aivar Sõerd tunnistas riigikogus kõnet pidades, et garantiide andmise otsus on meile kõigile raske. Samas nentis ta, et ei tahaks olla sellises olukorras, kus me näiteks otsustame mitte olla solidaarsed ja osaleda abipaketis.
    Sõerd: garantii võib ka realiseeruda. "Meie tuleviku heaolu sõltub sellest, kui hästi läheb eurotsoonil ja Euroopa Liidul tervikuna," tõdes Sõerd. "Praegu me ikkagi osaleme mehhanismis, mis võtab maha neid riske, ja see on tänase teadmise juures parim, mida on võimalik teha." Kõik muud sammud või meetmed, mida on ka meedias arutatud, lähevad Sõerdi hinnangul kas oluliselt kallimaks või siis toovad kaasa tagajärgi, mida me ei oska ette kujutada. Samas tunnistas Sõerd, et miski ei ole kindel: "Muidugi me ei tea, garantii on garantii, garantii võib realiseeruda ja võib mitte realiseeruda."
    Veel palju lahtiseid otsi. Keskerakondlasest riigikogu liige Lembit Kaljuvee juhtis tähelepanu asjaolule, et Eesti antav garantii tähendab kolmandikku meie aasta tuludest. "Mina olen vastu, kuna ma ei tea, mille või kelle arvel see 2,5 miljardit makstaks," tõdes Kaljuvee. Selle üle tuleks Kaljuvee arvates pikemalt arutada, mitte nii, et vajutatakse nuppu.
    Ka sotsiaaldemokraat Urve Palo hinnangul on veel väga palju küsimusi õhus. "Ühest küljest saan aru, et kui abivajajaid riike ei aidata ja seal tekib doominoefekt mõne riigi pankrotistumise tõttu, hakkavad finantsturud oluliselt langema," rääkis Palo. Tegelikku garantiid, kas sellest 2 miljardistki piisab, ei julge Palo sõnul keegi anda.
    "Ise kaldun sinna suunda, et selle abipaketi peaks moodustama, küll aga otsused, milliseid laene hakatakse sealt välja andma, peaksid parlamendid uuesti kinnitama," sõnas Palo.
    Praegu on Sõerdi hinnangul esialgne garantii piisav, et toime tulla Kreeka, Portugali ja Iirimaa laenuprobleemiga ja praeguse teadmise juures ka peatada kriisi edasine levik. Lisagarantiide andmise võimalusi momendil ei arutata. Kellelt hakkab Eesti vajadusel garantii väljamaksmiseks raha laenama, Sõerd öelda ei oska. "Sellise detailsusega me võimalike garantiide käikuandmise küsimust (rahanduskomisjonis - toim) ei käsitlenud," lausus ta.
    Riigikogu neljast erakonnast kolm toetavad EFSFiga liitumist. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 61 ja poolt 21 riigikogu liiget, seega ei leidnud ettepanek riigikogu toetust.
    EFSFi otsuse eelnõu peaks vastu võetama riigikogus erakorralisel istungjärgul selle nädala lõpus.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.