Hinnatõus otsib pääsu

Tea Taruste 28. september 2011, 00:00

"Mina arvasin, et hinnad tõusevad oluliselt rohkem," kommenteeris Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane. "Kui vaadata Äripäeva ehitusmaterjalitootjate edetabelit, on näha, et kolmandik ettevõtteid on kahjumis. Rasked otsused tehti ära 2009. aastal, mullu oldi valmis kitsasteks oludeks, aga ikka on kahjumid," lisas ta.

Rebase sõnul on hinnatõus vältimatu, kuna sisendid lähevad kallimaks ja kokkuhoidu pole enam võimalik millegi arvel saavutada. "Aga küllap takistab suuremat hinnatõusu siseturu väike nõudlus," nentis ta.

Siseturg tootjates optimismi ei sisenda. Reideni Plaat ASi toodangust jääb üle 90% siseturule. "Kahjuks on siseturg olnud suhteliselt passiivne ja olulist nõudluse kasvu pole olnud. Soojustuse teema on küll aktuaalne, ent materjalide müügimahtu andvad sektorid pole suutelised neid töid erinevatel põhjustel tegema. Näiteks on aktiivsetel korteriühistutel soojustustööd juba tehtud ja paljudel ei jätku tahtmist ega ka finantsilist võimekust tööde tegemiseks," rääkis ettevõtte müügijuht Aldo Unga.

"Hinda saab küsida teadupärast siis, kui on nõudlust ja võimekust kaupa tarnida," märkis ASi Paroc direktor Kalev Kõnn ja lisas, et eeldatavasti tuleb keskmine hinnatõus aasta lõikes ligi 6%.

Baltimaade ehitusmaterjalide turg sõltub Kõnnu sõnul suuresti Poola ja Venemaa ehitusturu ja ehitusmaterjalide turu käitumisest ehk nõudlusest. "Päris suur hulk ehitusmaterjalidest imporditakse Eestisse ning niipea kui Venemaa ja Poola turud hakkavad vedama, on väiksel turul hing kinni," nentis ta.

Rekordhüppe tegi vineeri hind. ASi Puumarket juhatuse esimehe Marti Rehemaa sõnul prognoositi aasta algul tänavuseks keskmiseks hinnatõusuks 10%. Keskmine saematerjalide hinnatõus on aasta algusest olnud 5-7%. Kõige suurema hinnahüppe on tema sõnul teinud vineer, mille hind sõltuvalt tüübist, mõõtudest ja kasutusvaldkonnast on kolmanda kvartali lõpuks tõusnud aasta algusega võrreldes keskmiselt 20-30%.

OSB hind tõusis suvekuudel 15%. ASi Puukeskus tegevjuht Atso Matsalu rääkis, et OSB hind läheb tõenäoliselt langustrendi, vineeri hind jääb aga püsima, kuna Euroopas on selle järele nõudlust. Ka puidu hind jääb talvekuudeks püsima.

"Turul on probleemiks Pärnu plaaditehase sulgemine, mis jättis turule tühimiku. Puitlaastplaadinõudlus suureneb ning tuleb hakata materjali Lätist importima. Lätlaste osakaal OSB osas on Eesti turul väga suur," märkis Matsalu.

Energia hind ei lase toodetel odavneda. Rautakesko ASi juhatuse esimees Alo Ivask kinnitas, et aasta eest prognoositud 5%-line hinnatõus on realiseerunud ja mõnel puhul ka ületatud. Pea 5% kerkisid isolatsioonimaterjalide, värvide, kuivsegude ja teiste üldehitusmaterjalide hinnad. Osas kaubagruppides, näiteks ehituskivid, on hinnatõus olnud ka üle 10%.

"Nõudlus on püsinud enam-vähem samal tasemel eelmise aastaga. Mõneti on märgata inimeste huvi kasvu isetegemise vastu. Tööriistad ja nn kerge remondi materjalid, nagu värvid ja tapeedid, on olnud ostukorvis ehk sagedamini kui eelmisel aastal. Ja ka energiasääst on teema, mis on aina rohkem päevakorral," selgitas Ivask ja lisas, et Rautakesko käive on esimesel poolaastal kasvanud üle 10%.

Ehkki hinnamuutusi on keeruline prognoosida, on Ivaski sõnul kindel, et energia ei lähe odavamaks ning seega ei saa odavneda ka energiakulukas tootmine. "Siia kuuluvad nii terastooted kui ka isolatsiooni- ja kivitooted," märkis ta.

Paroc on aastataguse prognoosiga suhteliselt hästi sammu pidanud ja meie keskmine hinnamuutus on kuskil 5% lähedal. Tooterühmade (ehituslikud soojustusmaterjalid, tehnilised isolatsioonimaterjalid ja Paroci paneelid) lõikes on hinnaerinevused väiksemad, ent tootegruppide hulgas on kõikumised suuremad.

Võrreldes mullusega on tänavu nõudlus ehituslike soojustusmaterjalide järele kasvanud tänu fassaadide ja katuste renoveerimisprojektidele. Ka üldehituslike soojustusmaterjalide, põhiliselt nn kergete villade osas, on nõudluse kasv märgatav - üle 20%.

Tehniliste isolatsioonimaterjalide puhul annab kasvule hoogu energeetikaobjektide renoveerimine, jõudsamat kasvu toodetest annavad võrkmatid ja torukoorikud.Paroci müügimahud, seda nii rahalises kui ka mahulises väljenduses, kasvasid esimesel poolaastal mullusega võrreldes ligi 35%.

Hinnad on vähesel määral ülespoole liikunud nii koduturul kui ka ekspordis. Tsemendi tarbimises on teisel poolaastal märgata mõningast elavnemist ja tänavu võib eeldada tsemendi kasutamise kasvu Eestis 3-5% võrreldes mullusega.

Meie killustiku müügimahud on samuti veidi kasvanud, ent see sõltub eeskätt suuremate teeprojektide asukohtadest. Praegu meie lähedal teid õnneks ehitatakse: Kunda linn, Haljala liiklussõlm, Viitna ümbersõit jt.

2012. aastal peab hindu kuigipalju kergitama, kuna on selgelt näha, et meie kõige tähtsamate sisendkulude hinnad tõusevad - elekter, süsi, põlevkivi, maavara, diislikütus.

Aasta algul hindade üleviimisel kroonidest eurodeks me hinda ei muutnud. Mais tõstsime hinda sõltuvalt toodetest 5-10% ning sel aastal pole enam plaanis hindu muuta. Müügimahud on võrreldes eelmise aasta I poolaastaga sel aastal kasvanud ligi 10 % ja see tuleneb eelkõige paksema soojustuskihi kasutamisest.

Meie toote hinda mõjutab enim tooraine hind, mida omakorda mõjutavad suurte turgude arengud. Kuna Euroopas ja Aasias on plastitooraine nõudlus kasvutrendis, siis hinnad kindlasti ei lange, vaid on pigem väikeses tõusus. Ka teiste sisendhindade (elekter, kütus jne) tõus sunnib tootjaid hinda muutma. Loodame, et toodete hinnatõus jääb 10% ringi, ning ehitajad-tellijad peaks sellega arvestama.

Tootjale on alati probleemiks, et tooraine hinnamuutus toimub lühemal perioodil kui edasimüüja võimalus turul hinda muuta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing