Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Iirimaa on abi toel tasapisi toibumas

Sirje Rank 28. september 2011, 00:00

"Iiri naelu trükiti viimati 2001. aastal," vastas minister.

"Küsisin konkreetse küsimuse, tema andis mulle konkreetse vastuse," ütles Fleming Iiri väljaandele Sunday Independent ja lisas, et rahuldub selle vastusega ning arvab suvest saadik ringelnud kuuldused järjekordseks linnalegendiks.

Euroala abiprogrammi riikidest on just Iirimaal praegu kõige paremad väljavaated euroala päästefondist EFSF rahastatud abiga jalule saada.

Juba räägitakse ettevaatlikult, et Kreeka draama varjus on üks "sigariik" (hädas riikide ingliskeelse nimekuju esitähtedest moodustuva sõna PIIGS järgi - toim) vargsi aedikust välja murdmas ja et "keldi tiiger nurrub jälle". Riigieelarve järskudele kärbetele vaatamata on Iiri majandus viie aasta järel taas kaks järjestikust kvartalit kasvada suutnud.

Eurostati viimaste andmete järgi on Iiri kaubandusbilansi ülejääk Saksamaa ja Hollandi järel üks euroala suuremaid. Seda tänu suurtele rahvusvahelistele IT-, keemia- ja farmaatsiatööstuse firmadele, mida meelitas riiki soodne maksukeskkond juba siis, kui keldi tiiger veel täies elujõus oli. Kriisi ajal pole need firmad lahkunud, vaid jätkanud investeerimist, pehmendades valitsussektori kärbete negatiivset mõju.

Ka muud investorid on hakanud märkama, et Iirimaa ei ole Kreeka.

Märgid usalduse kasvust. Suvel lõpul, mil finantsturgudel kruvis paanika, on Iiri kümneaastase tähtajaga võlakirjade hind vastuvoolu ujunud. Tootlused on juuli 14% tasemelt alanenud 8% piirile (eile 8,28%, võrdluseks Kreekal 22,25%, Portugalil 11,64%). Läinud nädalavahetusel ütles Iiri rahandusminister Michael Noonan Washingtonis IMFi ja Maailmapanga koosolekul, et 2013. aastal võib Iirimaa juba uuesti kapitaliturgudelt laenama hakata. Nii nagu näeb ette IMFi ja ELiga mullu novembris sõlmitud abipakett.

Samas ei või unustada, et Iiri võlakirjade tootlust mõjutavad ka Euroopa Keskpanga tugiostud.

Investorite usaldus on taastumas ka Iiri pangandussüsteemi vastu - Iiri suurim pank Bank of Ireland jäi riigistamata tänu välisinvestorite valmisolekule panka investeerida. Samal ajal jätkub pangandussüsteemi restruktureerimine ja "puhastamine" halbadest laenudest.

Iiri majanduse taastumine on siiski alles väga habras ja seisab ühel jalal - ekspordil. Siit ka tõsised riskid. Majanduskasvu aeglustumine Iiri peamistel eksporditurgudel Suurbritannias, USAs ja Euroopas sundis valitsust tuleva aasta majanduskasvu väljavaateid kärpima. 2,5% asemel on rahandusministri sõnul realistlikum rehkendada 2%ga. Mis tähendab, et euroala abipaketi tingimuste täitmiseks vajab Iirimaa ilmselt suuremaid kärpeid kui praegu tulevaks aastaks kavandatud 3,6 miljardit eurot.

Rahandusministri sõnul täidetakse abipaketi nõudmised igal juhul ning seadusesse on plaanis raiuda ka tasakaalus eelarve nõue.

Ekspordi kõrval on Iiri siseturg peaaegu täiesti soikus. Tarbijad on lookas buumi ajal võetud laenude all, samas kui langus kinnisvaraturul aina jätkub - juba 42 kuud järjest. Kurioosse seigana läks buumi ajal 58 miljonit eurot maksnud Iirimaa kalleim maja hiljuti müüki 15 miljoni euroga.

Usaldust õõnestab ka kõrge töötus, mis püsib 14,5% piiril paljus väljarände abil.

Avalik sektor alles poolel teel. Avalikus sektoris, mille kulutused buumi ajal kolmekordistusid, on kohanemine uute kitsamate oludega aga alles pooleli. Iiri peaminister Enda Kenny on valitsuse toretsemist küll tagasi tõmmanud, kuid ikka on ta oma ministritega maailmas üks paremat palka saavaid poliitikuid.

"Kui kõrvutada avaliku sektori palku teiste euroala riikide avaliku sektori palkadega, siis on Iirimaa koos Kreekaga kõige tipus," ütles ajalehele Irish Times hiljuti Euroopa Keskpanga nõukogust lahkuv Jürgen Stark.

Buumi ajal kasvas keskmine palk Iiri avalikus sektoris 35%, Saksamaal samal ajal vaid 16%. Näiteks on Iiri kõige kõrgema kvalifikatsiooniga õpetaja põhipalk 52 700 dollarit aastas, üle OECD keskmise (48 000 dollarit).

Valitsuse käed on aga seotud Iiri eelmise valitsuse antud lubadusega, et avaliku sektori palku pärast 15% suurust kärbet enam ei vähendata. Samuti on püütud vältida sundkoondamisi - pigem on eelistatud ametiühingutega kokku leppida vabatahtlikud kärped, pikemad töötunnid või ümberõpe. Iiri ametiühingute väitel on just see kokkulepe - et palku rohkem ei kärbita - aidanud Iirimaal vältida sotsiaalseid rahutusi.

Protestid pole välistatud. "Kui seda kokkulepet ei oleks või kui teine pool sellest taganeks, oleks suur viga arvata, et inimesed niisama passiivseks jääksid," ütles avaliku sektori ametiühingu IMPACT peasekretäri asetäitja Kevin Callinan agentuurile Reuters.

Iiri peaminister Enda Kenny on tellinud riigi kõigi kulude auditi, millest peab saama alus avaliku sektori põhjalikule reformile. Ajavahemikul 2012-2015 tuleb Iirimaal kokkuhoiukohti leida veel 12 miljardi euro ulatuses.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing