Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa Komisjon hoiatabkriisi eest

Katri Soe-Surén, Indrek Kald 27. september 2011, 07:39

Uue panganduskriisi vältimiseks tuleb Euroopa pangad kiiresti rekapitaliseerida, ütleb Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn.

Pankade rekapitaliseerimist tuleb intensiivistada ja selleks peab juba Euroopa Liidus peagi valmima ühtne kontseptsioon, rääkis Rehn ajalehele Die Welt. Praegune kriis on Rehni sõnul murettekitav kombinatsioon riigivõlakriisist ja pangandussektori nõrkusest.

"Ühte ei ole võimalik ilma teiseta lahendada – me peame lahendama mõlemad," ütles Rehn. Tema sõnul ei piisa enam pelgalt riikide pingutustest kriisis pankade kaitsmisel. "Peame rahanduses teostatavaid parandustöid täiendama pankade tugevama rekapitaliseerimisega, et vähendada krediidikriisi riski ja sellest omakorda tulenevat konjunktuuri kahanemist, nagu seda praegu Euroopas ja USAs näha võib," märkis ta.

Pankade parema kapitaliga varustamise küsimusega hakkavad ELi rahandusministrid tegelema juba järgmisel tuleval nädalal Luksemburgis toimuval kohtumisel.

Muret pankade olukorra pärast väljendas ka Saksa kantsler Angela Merkel, kes hoiatas pühapäeval Kreeka pankrotist rääkides kontrollimatute tagajärgede eest, mille võib põhjustada pankade suurem osalus selles.

Merkeli sõnul on küll vajalik luua euro püsiva päästemehhanismi ESMi abil  võimalus eurotsooni riikide pankrottide lahendamiseks, kuid enne seda ei tohi muuta mängureegleid. "Me ei tohi hävitada poolel teel kõigi investorite usaldust," kinnitas ta.

Vastasel juhul arvavad investorid, et eurooplased võivad pärast Kreeka võlgade restruktureerimist teha sama ka Hispaanias, Belgias või mujal. "Siis ei investeeri enam keegi oma raha Euroopasse," hoiatas Merkel.

Saksa kantsler nõuab ühtlasi pankade tugevamat reguleeritust. "Ma olen peaaegu et hämmingus, et niipea kui majanduslikult natukene paremini läheb, kaob valmisolek regulatsioonideks," ütles Merkel.  "Me ei ole veel kaugeltki saavutanud seda, mida soovisime," lisas kantsler.

"Vaja oleks reeglistikku, kuidas maha kanda kriisis suurpangad, ilma et see koormaks tervete riikide majandusi," rääkis ta. Merkel toonitas veel kord ka finantsteenuste maksu sisseviimise vajadust.

Majandusteadlased võivad küll teisi ettepanekuid teha, kuid tema kui kantsleri ülesanne on toimida nii, et "kahju ei oleks lõpus suurem kui enne". Merkel viitas sellega Lehman-Brothers pankrotile USAs ning lubas ise järgida poliitikat, mis liigub edasi vaid sammhaaval.

Kui näiteks USA on nõudnud euro 440miljardilise päästefondi suurendamist, siis Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles, et kõigepealt viiakse ellu reform praegu plaanitud kujul ning siis kaalutakse mehhanismi finantsvõimenduse suurendamist. "Pärast seda vajame mehhanismi, kuidas me päästemehhanismis saame teha ühest eurost viis," lisas ta. 

Päästemehhanism võidaks ümber funktsioneerida pangaks, mis saab oma vahendid Euroopa Keskpangalt. Teine võimalus on muuta päästefondi poolt antavad laenud finantstoodeteks ja müüa need sellisel kujul investoritele.

Oktoobri keskpaigaks peaksid kõik Euroopa parlamendid olema kinnitanud euro päästefondi (EFSF) reformi. Pärast uute reeglite jõustumist on päästefondil võimalik alustada pankade rekapitaliseerimist. Prantsuse finantsjärelevalve AMFi hinnangul peavad 15 kuni 20 euroopa panka tugevdama oma kapitalivarusid.

Pankade kiire rekapitaliseerimise vajadusest räägiti ka Washingtonis toimunud IMFi sügiskohtumisel, kus oli palju juttu esimestest krediidikriisi märkidest. Krediidikriis ähvardab pidurdada investeeringuid ja tarbimist ning seega ka majanduskasvu.

"Kui finantssektorit praegu selles keerulises taustsüsteemis veelgi nõrgestatakse, siis maksab ka reaalmajandus kõrget hinda," ütles Deutsche Banki juht Josef Ackermann pühapäeval Washingtonis. Ta suhtus kriitiliselt rahvusvahelistele suurpankadele plaanitavasse kapitali suurendamise kohustusse kuni 2,5 protsendipunkti võrra.

"Praeguses finantsturgude hapras seisus ja maailmamajanduse keerulises olukorras võib karta, et selline meede põhjustab lisakahju," ütles Ackermann. Sarnaselt negatiivne mõju oleks ka mõnedel uutel likviidsusnõuetel Basel III raames, mis muudaksid laenud kallimaks ja pankadele vahendite hankimise keerulisemaks. Ebakindlus tulevikus asetleidvate võimalike regulatsioonide osas tugevdab Ackermanni sõnul seda trendi veelgi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. September 2011, 18:03
Otsi:

Ava täpsem otsing