Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa ühised võlakirjad ei paku sisulist lahendust

ÄP 29. september 2011, 00:00

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso tegi eile europarlamendis ettekande olukorrast liidus. Muu hulgas puudutas Barroso ka euroala ühiste võlakirjade teemat ning lubas, et vastava ettepaneku eri variantidest esitab Euroopa Komisjon juba lähinädalatel.

Äripäev on kiirustades loodavate euroala ühiste võlakirjade vastu - olgu nad punased, sinised või valged -, sest see on ebaõiglane võlgade nihutamine probleemsetelt riikidelt vastutustundlikele, jättes probleemid lahendamata. Äripäeva meelest peaksid probleemriigid kõigepealt sisuliselt oma võlad ja eelarved korda seadma, selleks on loodud ja luuakse abipakette ja stabiilsusmehhanisme.

Sisuline probleem säilib. Euroala ühiste võlakirjade pooldajad väidavad, et need lahendaks Euroopat painava võlakriisi. Äripäev on teist meelt - tegu on kergemat vastupanuteed minekuga. Äripäeva hinnangul lükkavad võlakirjad halvimal juhul probleemi sisulise lahenduse taas lihtsalt edasi: probleemsed riigis rahastavad oma praegusi võlgu odavamalt ning kaob vahetu ja terav sund kärpeid teha. Ka nn parimal juhul ei pruugi kaasneda sisuliselt mitte mingit muutust - edukamad lihtsalt maksavad teiste võlad kinni.

Väidetud on sedagi, et eurovõlakirjadel võivad olla väga erinevad struktuurid, mis võimaldavad arvesse võtta ka riikide erinevat usaldusväärsust. Kus usaldusväärsemad laenavad odavamalt, teised kallimalt. Kuid sel juhul oleme alguses tagasi, kuna sama reegel kehtib ju praegugi.

Eurovõlakirjade kasutamine Euroopa ühisprojektide elluviimiseks ei ole samuti veenev. Riike ei sunni ühisprojekte arendama isegi tõukefondid. Miks peaks seda suutma ühisvõlad?

Sisuliselt kordaks eurovõlakirjad praeguse eurosüsteemi kitsaskohti. Ühine odav euro ja sellega kaasnenud teenimatult madalad intressid panid mõnes riigis poliitikuid täitma kitsalt sisemaiseid populismimaigulisi poliitlubadusi. Tagajärjeks hiigelvõlad, mis ohustavad kogu Euroopa tulevikku.

Ühised võlakirjad järgivad sama mustrit, pakkudes probleemriikidele teenimatuid soodustusi. Võlakriis on näidanud, et ligipääs teenimatult odavale rahale peaks olema pigem piiratud kui lihtsustatud.

Ebaõiglane solidaarsus? Tõstatub ka õigluse küsimus - miks peavad riigid, kes on oma rahanduse korras hoidnud ja saavad selle eest finantsturgudelt vahendeid odavamalt, ohverdama midagi nendele riikidele, kus rahandus on korrast ära ning kes ei soovi või ei suuda selle muutmiseks mitte midagi ette võtta?

Luues praegu ühtsed võlakirjad, võib Euroopa Liit anda surmahoobi iseendale. Euroopa ühtsust ja solidaarsust ei ole lihtsalt võimalik üles ehitada ebaõiglusele.

Kui seni oleme olnud uhked, et oleme peaaegu ainsad Euroopas, kes laenamise asemel kulusid kokku hoidsid ja kärpisid, siis ühtsete võlakirjade valguses muutume pigem narrideks. Sisuliselt tähendaks see näiteks, et Eesti kriisiaja kärped läheksid kreeklaste toetuseks ja lisaks võtame enda kanda osa nende võlast.

Euroopa Ühendriigid? Euroopa võlakirjad on ka selge märk Euroopa Ühendriikide poole liikumisest. Äripäeva meelest ei ole Euroopa selleks valmis. Jah, euroala vajab ühiselt rangemat rahanduspoliitikat, kuid muutused peaksid olema evolutsioonilised, mitte revolutsioonilised.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing