Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

KUIDAS? Sponsorilt miljoni väljarääkimine pole võimatu

Katre Pilvinski 29. september 2011, 00:00

"Olen veendunud, et igale projektile on võimalik sponsorit leida, kuid seal on omad tingimused," lausus Viini ülikoolis lektoriametit pidav Hodkevich, kelle kitsas eriala on, kuidas eraettevõtjatelt edukalt sponsorlust välja rääkida.

Sponsorluse otsijad peavad tema soovitusel kindlalt teadma, mida nad tahavad, neil on selge sõnum ning projektil peab olema mingisugune sotsiaalne seos - projekt peaks olema oluline kellegi jaoks maailmas, riigis, linnas või näiteks naabruskonnas.

Need põhitõed on Hodkevichi toitnud 1999. aastast. Sellest ajast alates on lektor olnud kaasosaline 8000 sponsorlusprojektis, kolmveerand neist on olnud edukad ja saanud toetust.

Konfidentsiaalsusnõuete tõttu ei saa Hodkevich välja öelda, mis on suurim summa, mille ta on välja rääkinud.

"See on saladus, mille ma pean endaga hauda kaasa võtma, kuna see on osa konfidentsiaalsusest. Kuid sellel summal on kuus nulli ning valuutaks on euro," tunnistas ta.

Kui projekt pole toetust saanud, on lektori hinnangul põhjusteks liiga lühike tähtaeg või pole projekti sõnum ettevõtja jaoks selge olnud. Viimased kaks-kolm aastat on ka majanduslangus jätnud kultuuri- ja spordiinimesi ukse taha.

Sponsor ei tähenda raha, vaid partnerit. Paljud projektid tahavad sponsorlust ning suured ja tuntud ettevõtted saavad kümme taotlust päevas, mis teeb kuus 200 taotlust. Neid kõiki sponsoreerida on võimatu.

"Sponsori otsimine ei tähenda raha, vaid partnerluse otsimist. Nagu iga partnerluse puhul, tuleb leida ühine pinnas ning mida kiiremini mõlemad partnerid sellest aru saavad, et nad on ühel tasemel, seda parem," rääkis Hodkevich ja lisas, et tuleb aru saada, millised vajadused on sponsorfirmal - see loeb väga palju, kas projekti sihtrühm kattub firma vajaduste, soovide ja eesmärkidega. "Sponsorluse otsused võetakse vastu firma kõige kõrgemal tasandil ning lõpuks on oluline, kas sa suudad leida ühise lingi," ütles ta.

"Olen intervjueerinud rahvusvahelisi firmasid, nagu näiteks Siemens, ning olen üritanud välja selgitada, miks nad üht projekti sponsoreerivad ning teist mitte. Enamasti on välja tulnud, et firmad otsivad kunstis oma teist mina. Näiteks IBM on innovaatiline tehnoloogiafirma ning kunstis ja kultuuris otsivad nad samuti kedagi, kes oleks innovaatiline ning kes võib-olla kasutab tehnoloogiat," selgitas Hodkevich.

Sponsorid otsivad endi sarnast. "Ehk firmad otsivad kunstis sarnast sõnumit, nagu neil endil on. Sümpaatia on täpp i-tähel," sõnas lektor. Laskesuusatajaid Priit Viksi ja Eveli Sauet sponsoreeriva Hiiumaa firma Dagöplast kontorijuht Raili Saame ütles, et kuna Saue on pärit Hiiumaalt, siis tema puhul sai määravaks taust. Saame, kes tegeleb sponsorlustaotluste eelhindamisega, ütles, et plastitootmisfirma Dagöplast omanik Leif Andersson sponsorlust Hiiumaalt väljapoole ei suuna. Saame selgitas, et toetust on küsitud kogu aeg väga palju ja väga erinevatel aladel ning väiksemat sponsorlust tuleb Hiiumaal ka praegu ette.

Saame rääkis, et firma e-kirjakasti tuleb tihti juhuslikke pakkumisi ning kuigi firma omanik on välismaalane, tuleb huvitaval kombel palju eestikeelseid kirju. "See, kes toetust ja tuge otsib, võiks endale tausta selgeks teha, et kust ta seda otsima tuleb ja mis ettevõttega tegemist on."

Saame sõnul on lihtne neid kirju kustutada, mis on paisatud lugematule arvule juhuslikele firmadele. "Aga kui inimesed on ukse taga ja tahavad endast rääkida, on see õige lähenemine. Viks ja Saue on selles mõttes hästi tublid ja väga suure töö ära teinud," ütles Saame. Ta lisas, et praegu on Saue sponsorlusleping lõppenud, kuid firma omanik on andnud mõista, et see ei pruugi jääda viimaseks korraks.

Muusikute elu keerulisem kui sportlastel. "Kõige lihtsam on sponsoreid leida sportlastel, kuid klassikaline muusika jääb paljudele kaugeks," tõdes Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige ja pianist Age Juurikas.

"Suurfirmad, kel on traditsioon ja töötav mehhanism toetada, sponsoreerivad pigem suuremaid organisatsioone. Leidub ka väheseid eraisikuid, kes tutvuste kaudu üksikuid artiste mõningal määral toetanud on," selgitas pianist. Tema sõnul on toetuste taga ka isiklikud kontaktid, sest enamasti firmad lihtsalt küsimise peale raha ei anna. "Eesti ettevõtjatel pole harjumust sponsoreerida ja nad on natuke kitsid ka."

SEB jaoks tähendab sponsorlus eelkõige laiemat vastutuse võtmist ühiskonna arengus. Ühe juhtiva pangana soovime anda oma panuse siinse ühiskonna arengusse, toetades nii kultuuri, haridust, tervisesporti kui ka looduskeskkonda. Projektide valikul on meie jaoks tähtis toetatava projekti olulisus ühiskonnas, selle laiapõhjalisus ning seos panga väärtustega. Samuti eelistame pikaajalist partnerlust, sest ühiskonnas soovitavate muutuste toetamiseks on vaja järjepidevust ning eesmärkidele pühendunud koostööpartnerit.

Taotlusi sponsorluse saamiseks laekub iga nädal 2-3. Oleme kindlasti avatud uutele ideedele, kuid hindame projekti puhul laiapõhjalisust ning pikaajalist visiooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing