Tulest päästab karm kord

Eile europarlamendis peetud kõnes nentis Euroopa Komisjoni juht, et avalik sektor andis omal ajal finantskriisis pankade päästmiseks miljardeid. Euroopa Komisjon tahab sellest nüüd osa tagasi saada, plaanides kehtestada finantstehingute maksu.

Uus niinimetatud börsimaks, mis hakkaks kehtima 2014. aastal, tooks aastas sisse kuni 55 miljardit eurot. Kriisi algusest saadik on Euroopa maksumaksja andnud garantiidena finantssektori stabiliseerimiseks Barroso sõnul 4,6 triljonit eurot. Nüüd on tema sõnul aeg saada sellest õiglane osa tagasi.

Euroopa Liidul on vaja oma finantside konsolideerimiseks suuremaid sissetulekuid, põhjendas Barroso maksu kehtestamise vajalikkust. Nii nagu annavad oma panuse põllumehed ja tööandjad, peab seda tegema ka finantssektor.

Vastukaaluks vähendataks praegu liikmesriikide makstavaid liikmemakse Euroopa Komisjoni eelarvesse.

Praegune võlakriis on tõsine tuleproov. Samuti rõhutas Barroso, et riikide koostöö pole kriisist väljatulekuks piisav ning tuleks arutada otsuste vastuvõtmise korda Euroopa Liidus.

"Praegu on meil liit, kus kõige aeglasem liige dikteerib sammu," ütles Barroso. Eraldi eurotsooni majandusvalitsuse loomise idee laitis Barroso siiski maha, sest sisuliselt on seda Euroopa Komisjon, mis peab tulevikus riikidelt jõulisemalt vajalikke samme nõudma.

Küll peavad eurotsooni riigid rohkem integreeruma. Integratsioon ja karmim eelarvedistsipliin on ka 17 euroriigi ühiste võlakirjade eeldus. Eurovõlakirjad peavad olema "stabiilsusvõlakirjad", märkis Barroso. Võlakirjade plaani tutvustab komisjon lähinädalail.

Komisjon plaanib Kreeka pankadele eurogarantiid. "Kreeka on ja jääb eurotsooni liikmeks," tõrjus Barroso spekulatsioone riigi lahkumisest eurotsoonist. Kuid Kreeka peab täitma oma kohustused ja lõpetama kontraproduktiivse tegevuse.

"See ei ole aga sprint, vaid maraton," täiendas Barroso, viidates sellele, et muutused Kreekas ei leia aset üleöö.

Kreeka pangad saavad tulevikus toetust Euroopa Liidu eelarvevahenditest, milleks komisjon tahab luua garantiimehhanismi.

Teade Kreeka pankade toetamisest Euroopa Liidu eelarvest peatas Euroopa börside viimaste päevade languse. "Barroso ütles õigel ajal just seda, mida inimesed kuulda tahavad," ütles üks maakler ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung. "See näitab, et poliitikud liigutavad praegu turgusid nii ühes kui ka teises suunas." Tõusid autofirmade aktsiad, keskmisest nõrgemad olid aga finantsteenuste pakkujate aktsiad. Euroopa juhtindeks Stoxx Europe 50 kerkis 0,3% ja eurotsooni indeks Euro Stoxx 50 tõusis 0,6%. Euro kurss dollari suhtes tõusis 0,2% võrra, 1,36 dollarile.

"Barroso kõlas väga optimistlikult, kuid ma ei usu, et ta suudab pikaajaliselt valuutaturgu mõjutada," ütles Reutersile Commerzbanki analüütik Lutz Karpowitz. Ees on oodata uut langust, kuna "euro ja aktsiaturgude kosumine oli tingitud spekulatsioonidest, mida võib anda EFSFi optimeerimine, kuid ma ei näe, kuidas see peaks toimima, ning turul on oodata mõningast pettumust."

Barroso kõnes hakkas vast kõige rohkem silma aastakümneid leierdatud jalgrattametafoor - edasiväntamise lõpetanud Euroopa kukub paratamatult ümber. Euroopa praegused probleemid võivadki alguse saada suuresti sellest samast valest kujundist ning tollele rajatud vildakast tegevusplaanist. Lähenemine, et mõtleme välja, kuidas asjad võiksid olla, ja ootame siis, et reaalsus kohandab end meie kujutelmadega temast, on Euroopale muudeski valdkondades paraku üsna omane. Jalgrattavõrdluse autor Jacques Delors arvas, et ühisraha teeb suure vaevaga kokku traageldatud lapitekist ajapikku ilusa ühtlase koega kanga, ja Barroso taob nüüd sama trummi edasi.

Põhiprobleem on aga selles, et tegelikkus on juristide ja poliitikute kabinettides paarkümmend aastat tagasi väljamõeldust ohtlikult lahku kasvanud, aga Delorsi reaalsuse tingimusteta kapitulatsioonile rajatud plaanis puudusid olulised kaitseventiilid. Barroso vastus sellele ebakõlale seisneks uues raevukas spurdis.

Barroso kõne puhul on oluline jälgida, milliste sammude puhul suudavad ELi liikmesriigid üksmeelele jõuda, sest praegu kujundavad eelarvepoliitikat jätkuvalt konkreetsed liikmesriigid. Sama kehtib ka finantstehingute maksustamise kohta, mille jõustumiseks peavad kõik liikmesriigid selle heaks kiitma.

Liikmesriigid on jõudmas üksmeelele, et kriisi lahendamiseks on lõpuks vaja mingisugusel kujul ühiseid euroala võlakirju.

Sellel nädalal Euroopa finantsturgudel taastunud ostuhuvi näitab, et investoritele on spekuleeritavad sammud euroala ühise võlakirja suhtes meeltmööda. Positiivse poole pealt räägitakse ka Euroopa pankade rekapitaliseerimisest.

Samas taastub investorite kindlustunne lõplikult siis, kui kuulujuttude asemel nähakse reaalseid tegusid.

Kuivõrd tegemist on uute maksude kehtestamise ideega, mis pole veel lõplikult formuleerunud, siis on keeruline kõiki mõjusid hinnata. Tuleb analüüsida, kuidas mõjub ELi siseturule kehtestatud maks väljastpoolt vaadatuna, ning üldistavalt saab öelda, et kui tehingutele tekiks täiendav maks, siis see kindlasti suurendaks vastava tehingu kulu.

Autor: Katri Soe-Surén