Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pangad ei taha Kreeka päästmisel suuremat koormat

Sirje Rank 29. september 2011, 10:32

Pangad ning teised Kreekale laenu andnud finantsinstitutsioonid on ägedalt vastu ettepanekutele, et erasketor võiks Kreeka uues abipaketis kanda suuremat koormat kui 21. juuli tippkohtumisel algselt kokku lepiti.

Paketi avamisele on vastu ka Euroopa Komisjon, vahendas agentuur Bloomberg.

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles Kreeka telekanalile NET television antud intervjuus, et esmalt tuleb ära oodata n-ö troika raport, ehk siis Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi inspektorite ülevaade Kreeka majanduse seisust ja abilaenu tingimuste täitmisest. Selle baasil paistab, kas Kreeka uus abipakett tuleb uuesti läbirääkimiste lauale või pole seda vaja.

Rida euroala riike eesotsas Saksamaa ja Hollandiga leiab, et pangad peaksid Kreeka võlakoorma vähendamisel suuremat vastutust kandma.

Kokkuleppe avamine muudaks aga olukorra üksnes halvemaks, hoiatas kõnelusi koordfineeriva finantssektori lobiorganisatsiooni IIF juht Charles Dallara, kirjutas Financial Times. 

"Kui pankadele kärbet suurendada, ei anna see erilist kasu. See oleks vaid poliitiline manööver. Midagi muud sellega ei saavuta kui nakkuse levikut," ütles üks Saksa pankur.

Deutsche Banki töötajad kordasid panga juhi Josef Ackermann nädalavahetusel öeldud sõnu, et kokkuleppe avamine ei ole mõistlik. "Kui me Pandora laeka avame, siis kaotame aega ning ma ei ole kindel, et inimesed siis enam osaleda tahaksid."

Euroala valitsusjuhtide 21. juuli tippkohtumisel sündinud kokkulepe erasektori kaasamiseks Kreeka võlakoorma vähendamiseks on pankadele soodsam kui paistab, leiab Oulu ülikooli rahandusprofessor Hannu Kahra, kes Soome päevalehe Helsingin Sanomat palvel välja pakutud võlakirjavahetust lähemalt uuris.

„Vahetusettepanek on investoritele eriti soodne,“ leiab Kahra. „Kreeka pikaajaliste laenude keskmine turuväärtus on 40% nimiväärtusest. Vahetusettepanekus vahetatakse need võlakirjad uute vastu, mille väärtus on 79% nimiväärtuses,“ ütles ta. 
 
Kokkulepet on esitletud sellisel moel, et pangad lepivad 21%-se kahjuga oma investeeringult. Samas on turud praktiliselt veendunud, et Kreeka pankrotist pole pääsu. Nii pääsevad Kreekale vastutustundetult laenu andnud pangad professori arvates kergelt.

„Investori ainus risk on, et Kreeka ei suuda võlgadelt intressi maksta. Intressitulu euroala riikide tagatised ei kata. Samas uute võlakirjade kapital on täies ulatuses tagatud,“ ütles Kahra.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. September 2011, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing