Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ÄP: Kohtutäiturite odav vassimine vajab juurimist

1706-aripaev 30. september 2011, 08:34

Tänane Äripäev kirjutab, et kohtutäiturid käivad juba aastaid välismaal turismireisidel ning paluvad reisibüroodel vormistada need koolitusena. See lubab reisikulusid raamatupidamises näidata ettevõtlusega seotud kuluna ja nii vähendada maksukoormust.

Äripäeva meelest on kohtutäiturite, kelle ülesanne on nõuda teistelt seaduste eeskujulikku täitmist, reisid liigitatavad organiseeritud maksupettusteks, mida saadab vassimine.

Organiseeritud maksudest kõrvalehiilimine. Maksude optimeerimine iseenesest ei ole tingimata halb ning teatud olukordades pigem loomulik: miks peakski keegi maksma rohkem makse, kui seaduse järgi nõutud? Kuid olukord muutub, kui maksude optimeerimisest saab nendest organiseeritud kõrvalehiilimine ning sellega kaasnevad ka vahetu vassimine ja pettus.

Paraku on kohtutäiturid teinud just viimast. Nagu saab lugeda luubiloos, nägi Äripäev kohapeal ise ning seda tunnistasid ka allikad, et koolitusi reisidel tegelikult ei toimunud. Seevastu Äripäevaga vestelnud kohtutäiturid püüdsid hämada nii reisi eesmärkide kui ka seal toimunud tegevuste üle, tunnistades samas, et tegu oli koolitusreisiga, mille maksumuse nad kandsid oma tegevuskuludesse. Selgitused stiilis koolitused toimusid bussis ja grupitöö keskööl tubades, meenutavad pigem pioneeri- või malevaaegseid anekdoote.

Koolitusreisi tingimused täitmata. Äripäev täpsustas ka, millised nõudmised on koolitusreisile. Selgus, et maksuamet tunnistab reisi koolitusena juhul, kui enamik lähetuses oldud tööajast kulub koolitusele või sellega otseselt seotud tegevustele. Koolitusreisi sisu tõendamiseks saab maksumaksja esitada reisi päevaplaani, koolituse kava jm dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki.

Sisuliselt ühtegi neist tingimustest ei olnud selle aasta septembris toimunud kohtutäiturite reisil Prantsusmaa lõunarannikule täidetud. Varasematel aastatel on sarnaselt käidud näiteks Maltal ja Madeiral.

Hoopis nõutuks tegeva lisamõõtme saab juhtum, kui mõelda, et ameti, mille tuum on usaldus ja seadusekuulekus, esindajad on nõus või ise aktiivselt huvitatud mõnesaja euro nimel vassima ja valetama. Eesti kohtutäiturite eetikakoodeks paneb muu hulgas kohtutäiturile kohustuse tagada üldsuse usaldus kohtutäituri ameti ja ametiga kaasneva autoriteedi ja aususe vastu. "Kohtutäitur seisab hea selle eest, et ühiskond väärtustaks kohtutäituri ametit ja õiguskaitsesüsteemi tervikuna. Kohtutäitur aktsepteerides seda, et on pidevalt üldsuse valve all, väldib ebasündsat käitumist ja tegevust, mis ei sobi kokku ameti väärikusega ning üldiste kõlblusnormidega," seisab eetikakoodeksis.

Justiitsministri valikud. Justiitsministril Kristen Michalil, kelle haldusalasse kohtutäiturid kuuluvad, on kaks valikut. Ta võib teema summutada, öeldes, et sellega tegelgu maksuamet. Viimane aga viitab menetlussalastatusele ning lahendab selle vaikuses. Kuid Michal võib ka nõuda kohtutäituritelt ausust ja läbipaistvust. Nõuda, et nad avalikustaksid, mida, kuidas ja miks nad on oma kuludes maha kandnud.

Täpselt sama valiku ees on ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda: kas näidata end avatud, usaldusväärse ja seadusekuuleka ameti esindusorganisatsioonina või summutada juhtum jaanalinnu kombel pea liiva alla peites.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. October 2011, 08:59
Otsi:

Ava täpsem otsing