Juhitav põrandaküte teeb elu lihtsamaks

Marek Plaamus 03. oktoober 2011, 00:00

Automaatne põrandaküttelahendus on tavalisest efektiivsem ja lubab küttekukusid paremini planeerida.

Valmivad elamud on soojuskao seisukohalt üha paremate tehniliste näitajatega. Väikse soojuskao korral aga võib küttesüsteemi kergesti üle dimensioneerida: põrandakütte töötab liiga intensiivselt.

Niisuguse olukorra vältimiseks tuleb appi automaatpõrandaküte, mis on nutikam kui tavalahendus. Automaatse süsteemi ülesehitamisel tasub kasutada uut tüüpi termostaate ja lahendust, kus temperatuuri muutumist ennetatakse. Süsteem toimib prognooside ja analüüsi põhjal. Kiire reageerimine ja ennetav tegevus ventiilide avamisel ja sulgemisel ei luba ruume üle kütta või neil liialt jahtuda.

Selliseid süsteeme on saadaval nii raadio teel juhitavate kui ka juhtmepõhistena ning neid on võimalik edukalt kasutada nii uusehitistes kui ka renoveerimisel.

Piirtemperatuur paika. Üha enam kasutatakse elamistes naturaalseid puitpõrandakatteid ja levinud on arusaam, et sellisel juhul on põrandakütte kasutamine võimatu. Kindlasti see nii pole. Kasutades peale õhutermostaadi põrandaandurit, saame otse naturaalse põrandakatte alla seada piirtemperatuuri, millest rohkem ei köeta.

Selline lahendus võimaldab kasutada küttevõimsust, mis ei ületa 40-44 W ruutmeetri kohta, võttes arvesse, et toatemperatuur on 21 YC. Sellele, kui hea on soojustehnilisest küljest selline maja, mille küttevõimsus tippkoormuse korral on arvestuslikult 44 W/m2, me siinkohal hinnangut andma ei hakka. Peamine on see, et kui soovitakse põrandkütet, aga soojustusse ei investeerita, ei saa paigaldada naturaalset kvaliteetset põrandakatet.

Põrandaanduri kasutamine termostaadi küljes hoiab ära ka põranda jahtumise, kui ruumi sisekliimat mõjutavad teised kütteallikad.

Kui õhtu läbi kaminat kütta on järgneval päeval põrand ilmselt külm. Millest see tuleb? Õhutermostaat saab infot, et toas on piisavalt soe ja küttekontuurid võib kinni keerata, kuid öö jooksul põrand jahtub ning hommikune üllatus on garanteeritud. Sama juhtub suurte akendega tubades, kus päike õhtuni mõnusat temperatuuri hoiab - pärast loojangut on põrand külm. Selle vältimiseks tasub põrandas minimaalset mugavat temperatuuri hoida.

Kontrollib pidevalt. Kevaditi ja sügiseti on oluline jälgida, et kütmine ei töötaks paralleelselt jahutamisega. Selline olukord on lihtne tekkima. Automaatpõrandakütte puhul on võimalik jahutusseadme tööle rakendumisel kütmine automaatselt peatada ja vastupidi. Siinkohal on ressursside kokkuhoid täiesti olemas.

Põranda ja konstruktsioonide abil jahutamine ei ole samuti võimatu. Kasutades kliimakontrollerit on võimalik kliimat ruumis muuta.

Iga sellist süsteemi tuleks käsitleda eraldi ja siinkohal rusikareeglid ei kehti. Samuti eeldab jahutussüsteemi väljaehitamine hoones jahutusallikat, on see siis soojuspumba küljes olev jahutusmoodul või spetsiaalne jahutusseade. Jahutamisel on oluline, et kondensaadi tekkimine tarinditele oleks välistatud.

Siinkohal tuleb meeles pidada, et lihtsad automaatsed põrandaküttesüsteemid välja ei vea.

Nutikas automaatseade teeb ära ka esmased ennetavad hooldustööd, kollektorite ajamite ja ringluspumba testkäivitused hoiavad ära üllatused kütteperioodi alguses.

Lisades süsteemile GSM-mooduli, saab põrandakütte toimimisest infot kõikjal. Majast eemal olles on telefoniga võimalik panna tööle temperatuuri alandamise režiim ning võtta vastu võimalikke häireteateid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:13
Otsi:

Ava täpsem otsing