Kalamaja tõmbab noori peresid rohelise turvalisusega

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 2. oktoober 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalamaja tõmbab noori peresid rohelise turvalisusega
"Kui kinnisvaraturul on aktiivsus tagasihoidlik, on müügiedu garantiiks hea perspektiiviga asukoht mõistliku hinna eest," põhjendas Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Jaanus Laugus.
"Võrreldes teiste linnaosadega on Kalamaja tehingute arv märkimisväärselt kasvanud. Kui 2010. aasta esimesel poolaastal tehti Kalamaja korteritega maa-ameti andmetel 102 tehingut, siis 2011. aasta sama aja jooksul on tehinguid tehtud juba 138. Üle 30% tehingute mahu kasvu on soosinud soodsana püsinud hinnatase, mis on 1000 euro lähistel ruutmeetri kohta," ütles Uus Maa partner.
Uus-Kalamaja tänaval 2012. aastal valmivaid kortereid müüv AS YIT Ehituse maakler Kati Klaats sõnas, et müük edeneb hästi. "Müün 4-5 korterit kuus. Kui korteril on hea asikoht, siis see läheb kaubaks ja Kalamaja on hea asukoht."
Kalamajas pole piisavalt uusi kortereid. Klaats möönis, et ka näiteks Mustamäe korterid lähevad hästi, kuid neid ostavad teistsugused inimesed. "Kalamajja ostab elukoha inimene, kes teab, mida tahab, ja kellel on selleks vajalik finants."
Lisaks YITi uutele majadele on veel paar uut arendust. AS YIT Ehituse uued majad valmivad alles tuleval aastal, ning kuigi vahepeal oli paberil müük varjusurmas, siis 44 korterist on 19-l juba uued omanikud olemas. "Inimestele peab piisama plaanist ja detailplaneeringust, sest Kalamajas pole piisavalt uusi korterid," lisas Klaats.
Kalamajja ostavad kortereid noored pered. "Enamik müüdud korteritest on kolme-neljatoalised," ütles Klaats. Samas on planeeritud palju ühetoalisi. "Siin oleme ehituse käigus natuke plaane korrigeerinud ja esialgselt plaanitust suuremaid kortereid ehitanud. Mõtlesime, et kesklinna lähedal ostetakse ühetoalisi investeeringuks, et neid tulevikus välja üürida, kuid ei läinud nii."
Seetõttu on ehitajal kavas järgmisena ehitada Kalamajja eriprojektiga maja, kus on ainult suured korterid. "Kutsume neid linnavilladeks. Suured üle sajaruutmeetrised neljatoalised korterid, millel on suur rõdu või veranda. Osa neist on läbi kahe korruse," rääkis Klaats.
"Nad tahavad privaatsust ning vaikust, madalaid maju, samas kesklinn on lähedal, aga linnaosal on oma hõng, mis noori peresid tõmbab."
Kalamajas on kindel kontingent, kes sinna elamise ostab. AaBeC Invest OÜ maakler Uno Lättemägi ütles, et huvi Kalamaja piirkonna vastu on olemas. "Populaarne koht. Alati on olnud. Kuigi hinnad on üles paisutatud. Kui need paika loksuvad, tuleb tehinguid," leidis Lättemägi siiski, et Kalamaja hinnad on praegu pisut kõrged.
Lättemäe sõnul küsivad inimesed Kalamaja elupindade eest liiga kõrget hinda. "Tegelikult toimuvad tehingud teiste hindade juures ja pangad tahavad hindamisakti, mis ei pruugi küsitud hinda välja anda. Hinnad on seal piisavalt üleval," pidas ta võimalikuks pigem langust.
Klaatsi arvates on hinnad Kalamajas pigem tõusuteel. "Kalamaja on kogu aeg olnud hinnatud ja näiteks mägedest eelistatum," märkis ta. Sealkandis käib vilgas ehitustegevus. "Renoveeritakse, tühjad krundid ehitatakse täis," lisas Lättemägi.
See merelähedane piirkond on Tallinna üks vanimaid, mainitud kirjalikult juba 1421. aastal. Eeslinna peamised asukad olid eestlased, rootslased ja soomlased, ameti poolest paadiomanikud, käsitöölised, kalurid ja veovoorimehed.
Üks Stockholmi kaunilt renoveeritud puumajadega linnaosi on Södermalm, kus ruutmeetrihinnad ulatuvad 65 000-70 000 Rootsi kroonini. Helsingis on hinnatud puitelamutega piirkonnaks Käpylä. Linnaosa ehitati aastatel 1920-1925. 1960ndatel taheti see lammutada, aga kohalikud elanikud sõdisid vastu ja võitsid. Praegu on seal pakkumisel mõned üksikud korterid hindadega 4000-6000 eurot ruutmeeter, mis on Helsinki kesklinna hinnatase.
Ajalugu on tõestanud, et kultuurile ja loomingulisusele suunatud inimeste koondumine tihtilugu mahajäetud linnaossa toob kaasa piirkonna populaarsuse kasvu ja väärtuse tõusu.
Kalamaja on lastega perele hea koht. Siin on säilinud veel ehe lapsepõlv: hoovid, tänavad, meri, pargid ja mõni räämas nurgatagune, mis annab lapsepõlvele õige maigu.
Siin elavad sellised inimesed, kes ei pea paljuks koju autoga ukerdada ja leiavad, et on normaalne jala õhtul välja minna, kuna kõik on nii lähedal.
Praegu käib suur arutelu, kas muuta Soo tänav kahesuunaliseks. Kalamaja selts on seisukohal, et see peaks jääma ühesuunaliseks ja sinna peaks tulema laiemad kõnniteed. Praegune kõnnitee on kitsuke, kuhu lapsevankriga ei mahu, ja on, piltlikult öeldes, vihmase ilmaga altkastmissüsteemiga.
Kalamaja asumis on uutele elupindadele ruumi küll. Kui vaadata asustust enne Teist maailmasõda, siis see oli muljetavaldav. Siia ei tulegi inimesed, kes soovivad hommikul aknast vaadata, kuidas rukkipõld voogab. Siin on naabrid lähedal, lapsed saavad sõpradega mängimas käia, vanemad inimesed leiavad endale seltsilise, kellega kohvilauas juttu rääkida.
Telliskivi loomelinnak toob piirkonda inimesi, kes muidu Kalamajja ei satu. Siin toimub pidevalt midagi ja valitseb loomingult soodustav keskkond. Juba avatud söögikohad Boheem ja F-hoone julgustavad siia tulema ka uusi ettevõtjaid. Kui piirkonnas tehakse vana räämas territoorium korda, mõjutab see elukeskkonna mainet.
Lisaks tegutsevad Telliskivi Selts ja Kalamaja Selts, kes jälgivad teraselt piirkonna arengut. See annab tõuke ka taristu arengule. Näiteks järgmisel aastal plaanitakse Telliskivi tänav ära remontida.
See seltskond, keda näeme, on noorem ja ühiskonnas kaasarääkida sooviv, laia silmaringiga ning selgete väärtushinnangutega.
Siin elavatele inimestele on tähtis elukeskkond ja see, mida nad päevas teevad, mitte see, millise autoga nad sõidavad.
Hetkel kuum