Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuldne trio
Veel eelmisel aastal maailma kalleima tehnoloogiafirma tiitli omanud Microsoft on kukkunud juba Apple'i ja International Business Machinesi järel kolmandale kohale, tõstes esile fakti, et muutused tehnoloogiamaailmas on oluliselt muutnud ka ettevõtete jõuvahekordi.
Neljapäeval tõusis maailma kalliduselt neljandaks ja tehnoloogiafirmadest teiseks ettevõtteks IBM, mille turuväärtus kerkis 214 miljardi dollarini.
Ühe õnn on teise õnnetus ja nii saimegi olla tunnistajaks, et veel 2010. aasta algul maailma kalleim tehnoloogiafirma olnud Microsoft on taandunud kolmandaks, kelle turuväärtus on kukkunud 213,2 miljardi dollarini.
Kunagi ise maailma kalleima tehnoloogiafirma tiitlit hoidnud IBM möödus Microsoftist esimest korda pärast 1996. aastat. Et firma võiks lähiajal kunagise tiitli taastada, on esialgu veel raske uskuda, sest Apple'i 362 miljardi dollariline väärtus on enam kui kolmandiku võrra IBMist suurem. Ühtlasi on Apple'i puhul tegu maailma kõige kallima ettevõttega.
Jättes Apple'i ja tema muljetavaldava ja palju räägitud edu kõrvale, tasub tähele panna, millega IBM on viimase kümne aastaga hakkama saanud. Firma tegevjuht Sam Palmisano müüs IBMi personaalarvutite haru kuus aastat tagasi, et keskenduda äriklientidele suunatud tarkvarale ja teenustele.
Kunagi maailma suurima arvutitootjana tuntud IBM müüs 2005. aastal enda personaalarvutite haru hiinlaste Lenovo Groupile maha. Pärast seda on IBM investeerinud üle 25 miljardi dollari tarkvara, arvutiteenuste ja konsulteerimisäri arendamiseks.
Palmisano on ettevõtet igati edukalt juhtinud, sest firma kasum aktsia kohta on kasvanud viimased 30 järjestikust kvartalit ning meeles peab pidama, et sinna sisse jäi ka rängim majanduslangus pärast Suurt Depressiooni.
Alates 2001. aastast on IBMi käive kasvanud 20 protsenti, samas kui firma 426 000pealise töötajaskonna kulud on praktiliselt muutumatuna püsinud. Ja kui 20 protsenti kasvu kümne aasta peale võib Apple 90protsendise aastase kasvu kõrval tunduda tühine, siis 2001. aastal oli IBM juba maailma suurim arvutite tootja, samas kui Apple alles avalikustas iPodi.
Samal ajal on endine hiid Microsoft järjepidevalt langemas. 2000. aasta jaanuaris oli Microsoft kolm korda rohkem väärt kui IBM ja sama aasta juulis saavutas rekordilise turuväärtuse - 430 miljardit dollarit. 2009. aasta börsi põhja ajaks oli Microsofti väärtus kukkunud 135 miljardi dollarini.
Paljud aktsionärid küsivad, mis edasi saab. Microsoft teenis viimasel finantsaastal 60% käibest Windowsi ja Office'i müügist. Otsingumootoriga Bing teenitakse jätkuvalt kahjumit, kuigi serverite tarkvara, Office'i ja meelelahutusharu suurendasid käivet. Lisaks on löödud käed Nokiaga ja lõpuks ometi loodetakse kanda kinnitada nutitelefonide turul, mis analüütikute sõnul ei saa kunagi nii kasumlikuks kui arvutite äri.
Microsoftil on häda ka aktsiaga. Aasta algusest saadik on väärtpaberi hind ligi 9% kukkunud ja kuigi firma suurendab taas dividende, nurisevad aktsionärid, et 50 miljardi dollarilisest rahahunnikust võiks väljamakse suurem olla.
Sama ajaga on Apple'i ja IBMi aktsia tõusnud üle 20%. Kuigi Apple ei maksa dividende, siis paljuski peetakse seda veel kasvuaktsiaks ja nurinat selle koha pealt pole. IBMi dividenditootlus on küllaltki lahja, kuid firma on aktsiate tagasiostmisega suutnud aktsia hinda kergitada ja juba sealt tuleb investoritele korralik lisa.