Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swedil uus Baltimaade juht
Järgneb intervjuu Birgitte Bonneseniga.
Viimast muudatust Swedbanki tippjuhtkonnas jäävad eestlased mäletama Erkki Raasukese lahkumise kaudu. Kuidas Te Erkkit iseloomustate? Erkki on väga intelligentne, tõeline professionaal. Ta on tulemustele orienteeritud, energiat tulvil ja väga pühendunud. Ma siiralt imetlen teda.
Miks olid muudatused juhtkonnas vajalikud? Juhtkonna koosseis järgib majandustsüklit samamoodi nagu kogu ettevõtlus. Erinevates situatsioonides on vaja erineva profiili ja kompetentsiga inimesi.
Oleme Swedbankis viimase kahe aasta jooksul teinud palju muudatusi. Mitte ainult finantsvõimenduse vähendamise ja probleemsete varadega tegelemise osas, vaid oleme muutnud ka juhtimismudelit.
On täiesti loomulik, et mõned inimesed saavad (juhtkonnas - toim) uue vastutusala ja teised ütlevad, et nad peavad aja maha võtma. Seega ma ei näe seda millegi dramaatilise, vaid loomulikuna.
Milline hakkab Swedbank nüüd Balti riikides välja nägema? Kahtlemata jätkab Swedbank Baltimaades tegutsemist. Eesti, Läti ja Leedu on Rootsi kõrval meie koduturud. Oleme selja taha jätnud aja, kui vaatasime Balti riike ja Rootsit eraldiseisvatena.
Järgmisena tuleb mõelda selle peale, mida tähendab tegevus normaliseeritud olukorras - turul, kus majandus hüppeliselt ei kasva ega kahane. See on väljakutse.
Kuid väljakutsed tulevad ka eurotsoonist ja USAst. Kuidas see meid mõjutab? Me jälgime toimuvat üksikasjalikult ja töötame pangas erinevate stsenaariumidega. Peamine stsenaarium on see, et ees on ootamas aeglase kasvu periood.
Meie edaspidine strateegia on eristuda kliendikesksusega, olla näoga kliendi poole enam, kui kunagi varem oleme olnud.
On teil Eestis piisavalt huvitavaid ja paljulubavaid projekte? Ma arvan küll. Ja me oleme äritegemiseks avatud. Võiksime praegusest tunduvalt rohkem finantseerida.
Kui palju puutusite oma varasemas töös Balti riikidega kokku? Ma olen olnud Balti riikidega seotud üle 15 aasta. 90ndate keskpaigas vastutasin Swedbank Marketsis finantsturgude eest ja tegelesin ühe regioonina ka Baltimaadega.
Oma viimases ametis siseauditi juhina auditeerisin ka Eesti, Läti ja Leedu Swedbanki tegevust ning käisin siin veelgi tihedamini. Seega olen töötanud koos Priit Perensiga aastaid.
Kas seda ametikohta oli raske vastu võtta? (Naerdes) Ei. Ma olin väga põnevil. See on oluline töökoht. Siin on palju väljakutseid, kuid inimesed siin kolmes kohalikus pangas on väga tarmukad.
Ma arvan, et peale põhilise finantskompetentsi on oluline, et me suudame uuesti elustada pühendumuse, kire ja et inimesed hakkavad jälle uhkust tundma selle üle, et nad töötavad pangas.
Mis on olulisim asi, mida Te tahate Baltimaades ära teha? Ma tahan kindlustada, et oleme pank, kes tegutseb kestliku mudeli alusel, mis viib meid läbi majandustsükli. Teiseks, et me oleme pank, mis on oma kliendi lähedal. Selles vallas tuleb tõesti tööd teha, et mõista, mis seisus su kliendid on, et aidata neil tulevikuvaates teha õigeid valikuid.
Me peame olema ka kasumlikud. Me vajame häid, tõhusaid ja turvalisi protsesse ja prognoosivõimekust.
Eestis on üks väike Hansapanga endiste omanike poolt asutatud pank. Jah. LHV?
Just. Ja nad on öelnud, et nende tugevus on see, et nende omanikud on eestlased ja et nad mõistavad eestlasi paremini. (Jõuliselt) Ei ole mitte kedagi, kes mõistaks siinset turgu paremini kui Swedbank.
Me oleme aastatega talletanud teadmist, kasvanud, oleme siia paigutanud raha, investeerinud nii inimestesse kui ka oskustesse.
Ma arvan, et me oleme kinnitanud oma pikaajalist seotust ja olnud aktiivsed kõigis segmentides. Meil on selle riigi ja oma klientide ees kohustus ja me teame seda.
Swedbanki jaoks on väga oluline, et me oleme finantsgrupp, mis suudab kõrgelt kompetentseid inimesi ligi meelitada. See võib osutuda väiksema panga jaoks keeruliseks.
Aga samas jälle pole paha, kui mõni uus tegija tuleb turule. Konkurents ei ole halb asi.