Eksport löögi all

Ernst & Youngi ning Oxford Economicsi eile avalikustatud sügisesest euroala majandusprognoosist (Eurozone Forecast) selgub, et kuigi Eesti eeldatav majanduskasv tuleb sel aastal 7,2%, varjutavad majanduse kiiret arengut järjest aeglustuv ekspordi kasv ning euroriikidest kõrgeim 5% suurune inflatsioonitase.

"Kuigi Eesti majanduse eeldatav SKT kasv annab jätkuvalt tunnistust Eestist kui kõige kiiremini taastuvast euroala majandusest, sõltume praegu väga tugevasti naaberriikidest. SKT kasvu on seni jõudsalt vedanud eksport eelkõige Soome ja Rootsi," märkis Ernst &Young ASi partner Ivar Kiigemägi. "Uuring näitab järgnevatel aastatel aga olulist ekspordi kasvu pidurdumist. See tähendab, et kui sisenõudlus ja investeeringud ei taastu, peab Eesti majanduse edasist kasvu vedama valitsussektor oma investeeringutega."

Tallinnas uuringutulemusi kommenteerimas käinud Oxford Economicsi makromajanduse vanemanalüütiku Lloyd Bartoni hinnangul on Eesti järgnevatel aastatel siiski eurotsooni kõige kiiremini kasvav liikmesriik. Tema hinnangul võib süvenev võlakriis kahjustada tugevalt ka Eesti ekspordimahtusid.

"Tootmissektor lõikab praegu kasu tugevast ekspordinõudlusest, eriti tärkavatelt turgudelt. Suur osa nimetatud kasvust läheb aga lihtsalt majanduslanguse kahjude korvamiseks ning selle tempo raugeb," rääkis Kiigemägi.

Viimaste kuudega on maailma majanduse väljavaatega seotud riskid oluliselt suurenenud. Üleilmne kindlustunne on vähenenud ning majandusaktiivsus ja väliskaubanduse kasv on aeglustunud kevadel eeldatust jõulisemalt. Ka Eesti peamised ekspordipartnerid Soome ja Rootsi on oma majandusprognoose allapoole korrigeerinud. Samas tuleb silmas pidada, et ekspordi lõpptarbija ei pruugi asuda nendes riikides.

Eesti ekspordis on olulisel kohal kestvuskaubad, mille tarbimine on majandustsüklitele tundlikum ning ebakindlates oludes võib ekspordipartneri majandusaktiivsuse vähenemine Eesti ekspordisektorile võimendatult mõjuda. Samas on Skandinaavia maad Euroopa võlakriisi kontekstis siiski turvalised riigid, kus riigirahandus on korras ning ohud pangandussektorile väiksemad.

Väikese avatud majanduse tingimustes tulenevad peamised riskid väliskeskkonnast. Meie kaubanduspartnerite ning üleilmse majanduskasvu määramatus on suurenenud. Finantsturgude ebastabiilsus püsib ilmselt veel mõnda aega, seega võib võõrkapitali kaasamise hind lähiajal küllaltki suurtes piirides kõikuda. Eelkõige tuleks eksportivatel ettevõtetel arvestada nõudluse suurema kõikumise võimalusega ning pöörata partnerite valikul tähelepanu krediidiriski objektiivsele hindamisele.

Vaatamata praegu valitsevale ebakindlusele võiks edukamad eksportöörid kasutada võimalusi, mis peituvad tööjõu keskmisest paremas kättesaadavuses ning jätkuvalt madalas baasintressis. Üleilmsel kokkuhoiuajastul tuleb arvestada ka sellega, et Eesti tööjõukulud on Põhjamaadega võrreldes igati konkurentsivõimelised.

Majanduskasv meie kahel tähtsamal eksportturul - Rootsis ja Soomes - annab lähiajal tõenäoliselt oluliselt järele. Mõlemas riigis on kindlustunne viimastes kvartalites kiiresti kukkunud ja on ilmselt vaid aja küsimus, kui need muutused ka meie tootjate eksporditellimustesse jõuavad. Sellel suhteliselt raskel taustal on siiski märkamisväärne, et praegu ei ole tellimused veel eriti kukkunud, mis võib olla märk sellest, et vahepealsed tõsised kulukärped on võimaldanud meie eksportijatel oma positsiooni säilitada ka keerulisemates oludes. Paindlikkus ja kiire reageerimisvõime ongi siinse maanurga suurimad võimalused.