Kreeka tagatised Eestit ei ahvatle

"See on väga kulukas ja väga tülikas süsteem," põhjendas rahandusminister Jürgen Ligi. Tagatist saab vähem kui viiendikule garantii summast, see toob kaasa kohustuse maksta ühe korraga ära riigi kogu osamakse (Eesti puhul 149 miljonit, Soome puhul 1,4 miljardit eurot) euroala püsiva kriisifondi ESM kapitalis, samas kui teised riigid maksavad viiendiku kaupa viie aasta jooksul. Riik jääb ilma osast EFSFi tuludest ning võimaliku pankroti korral viibib tagatiste väljamaksmine 15-30 aastat.

"Tingimused on sellised, et mitte keegi, kellel ei ole väga tungivat sisepoliitilist vajadust näidata sel kitsal teemal tulemust, seda ei soovi. Samas on hea meel, et Soome sisepoliitiline probleem saab lahenduse," ütles Ligi.

Ministrite nõupidamiselt oli see sisuliselt ainus konkreetne tulemus.

Kreeka küsimused peavad veel ootama. Edasi lükkus nii otsus Kreekale järgmise laenuosa väljamaksmisest mullu eraldatud abipaketist kui ka selgus selles osas, mis saab Kreeka uuest abipaketist. Kas see tuleb läbirääkimiste lauale tagasi ning võiks Kreekale laenu andnud pankadele tähendada suuremaid mahakandmisi kui juulis kokku lepitud 21% Kreeka võlakirjade väärtusest.

"Mis puudutab erasektori kaasamist, siis me võtame arvesse, et 21. juuli otsusest on olukord muutunud," ütles Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker pärast eurogrupi kohtumist. "Need on tehnilised muutused, mida me arutame."

Vahetult enne ministrite kohtumist oli Kreeka tunnistanud, et ei suuda halvenenud majandusolukorra tõttu eelarvedefitsiiti IMFi ja ELi nõutud mahus kärpida. See tähendab suuremat puudujääki ja suuremat abivajadust.

Juuli kokkuleppe järgi oli erasektori osa võlakirjavahetuste ja mahakandmistena ca 50 miljardit eurot kokku 159 miljardi euro suuruses abipaketis. Vähemalt seitse riiki - sh Saksamaa - on nõudnud Kreeka võlakirjade väärtusest kuni 50% mahakandmist.

Kõige põletavam teema. "See on üks teema, mis tekitab kõige fundamentaalsemaid eriarvamusi. Mismoodi see turgudele mõjub, kas see teeb rohkem head või halba," kommenteeris Ligi. "Kas kogu see erasektori kaasamise jutt pole mitte riike turult välja surunud, teistegi intressid kalliks teinud."

Et aga tegemist on Saksa sisepoliitikas tulise teemaga, on kompromissi koht ilmselt vabatahtlikkuse sfääris, nentis Ligi.

Juncker ütles, et on tühistanud 13. oktoobrile kavandatud rahandusministrite kohtumise, mis pidi otsustama Kreekale järgmise 8 miljardi euro suuruse laenuosa väljamaksmise. Seda põhjusel, et Kreeka majandusolukorda ja pingutusi hinnanud IMFi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni inspektorite ehk nn troika raport ei saa selleks ajaks veel valmis.

Rahandusvolinik Olli Rehn tunnistas, et osaliselt on Kreeka kärpekavast mahajäämine tingitud majandusolukorra halvenemisest, kuid suur osa on ka reformide ja erastamiskavaga viivitamisel. Rehn andis mõista, et mahajäämus tuleb tasa teha.

Sama möönis Ligi. "Struktuursete reformide osas on seis kõige kehvem. Sügavamad poliitilised otsused lähevad suhteliselt aeglaselt ja see on probleem, miks neil see lahendus sel moel viibib," märkis ta.

Kreeka järgmise laenuosa väljamakse lükkub seega novembrisse, mis hoiab Kreeka valitsust surve all reformidega edasi liikuda. Juncker rõhutas, et mitte ükski euroala riik ei taotle aga Kreeka pankrotti või euroalalt väljaheitmist.

Tõenäoliselt saab Kreeka oma järgmise laenuosa siiski kätte, kuna euroala abimehhanismid ei ole veel paigas, et võimaliku pankrotiga toime tulla. Ajutise päästefondi EFSF laenuvõime tõstmine ja uued volitused on Slovakkia ja Hollandi parlamendis alles ratifitseerimata. Juncker avaldas veendumust, et kuu keskel toimuvaks ELi Ülemkoguks on see tehtud.

Samas alustasid ministrid sel nädalal juba kõnelusi, kuidas EFSFi vahendeid kõige mõjusamalt kasutada. "Võimendamise" sõnast laveeris Juncker mööda, avaldades, et Euroopa Keskpanka kaasav lahendus ei ole kindlasti esimene valik. Turgudele lisab see tõenäoliselt uut ebakindlust, kuna järjest enam on süvenenud veendumus, et euroala võlakriisi lahenduse võti on just Euroopa Keskpanga käes .

"Sel teemal ei jõutud täna kuhugi," nentis Ligi, lisades, et kõige enam ärevust on aruteludes praegu pankade teemal. "See asi (võlakriis - toim) sööb kõige enam finantssüsteemi stabiilsust. Mis saab finantssüsteemist, kui palju ta suudab majandust ja majanduskasvu rahastada, olles ise surve all. Seda ärevust on nõupidamistel kõige rohkem."

ESM võib käivituda plaanitust varem. Arutusel on ka euroala püsiva kriisihaldusmehhanismi ESM käivitamine enne algselt plaanitud tähtaega 2013. aasta keskpaigas.

"See võimalus on õhus," möönis Ligi. "See on kindlasti sujuvam ja operatiivsem süsteem, kuid otsustamist pole olnud. Pealegi eeldab see kinnitamist 27 riigi parlamendis."

Garantiide asemel eeldaks ESM juba rahalist sissemakset.

"Sellega saaksime me hakkama. Viie aasta peale pole see hull summa, ehkki ma ei ole riigikassaga sel teemal veel vestelnud," ütles Ligi.

Kohtumisel andsid rahandusministrid lõpliku kinnituse ka euroala juhtimise reformidele - ehk kuuest eelnõust koosnevale seaduste paketile, mis lihtsustab muu hulgas sanktsioonide rakendamist reegleid rikkuvatele riikidele.

Rehn ütles, et kavatseb uue arsenali niipea, kui seadused jõustuvad, kõigi oma võimalustega kasutusele võtta.

"Ja jätke mu sõnad meelde," hoiatas Rehn.