Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ekspert: eurol on Versailles' lepingute purustusjõud

Katri Soe-Surén 05. oktoober 2011, 15:05

Praegune eurokriis ohustab tõsiselt Kreeka demokraatiat ning on Saksamaale sama ohtlik kui Versailles' lepingud pärast Esimest maailmasõda, ütleb Felix Zulauf. 

Šveitsi varahaldur Felix Zulauf ennustab ajalehele „Süddeutsche Zeitung“ antud intervjuus euro eluea pikkuseks veel maksimaalselt kümme aastat. Võlakriisi lahendusena näeb Zulauf kahte võimalust – fiskaaluniooni loomine või eurost loobumine. EFSF-ist Kreeka ja teiste võlariikide päästmiseks ei piisa, kuna riikide võlad on selleks liiga suured. „Me oleme Euroopas praktiliselt kõik kreeklased ja oleme oma elustandardi hoidmiseks viimase 10 aasta jooksul vähem või rohkem elanud laenudest. Ilma selleta oleks paljud eurooplased pidanud juba praegu olema leppinud heaolu kuni 30protsendilise kaotusega,“ ütleb Zulauf. See, et Kreeka majandus üha enam kokku variseb, inimesed on töötud ja lähevad tänavatele meelt avaldama, ei ennusta pikka iga ka demokraatiale.

Kriis viib Zulaufi arvates lõpuks rahareformini, mille käigus perifeeriariigid peavad leppima loobumistega ja sakslased muutuma vahemerelikumaks. Euroopa Keskpank peaks eurot struktuuriliselt nõrgestama, et süsteemid nõrgemates euroriikides kokku ei variseks – nii on võimalik eurot veel 10 aastat venitada.

Mida teeks Zulauf kui oleks Saksa kantsleri Angela Merkeli asemel? „Ma valaks inimestele veini klaasidesse ja räägiks seejärel ilustamata võimalustest: kas tulevad Euroopa Ühendriigid, kus kõik riigid loobuvad suures osas oma suveräänsusest. Või minnakse jälle tagasi oma raha juurde. Selleks tuleb aga läbi teha mitmeid majandus- ja finantskriise, et vana korda jälle taastada.“

Euroopat jõuga koos hoida on Zulaufi arvates sama vale kui üritati soomukite ja kahuritega koos hoida Nõukogude Liitu. „Saksamaa jaoks on rahaliidul nüüd juba pärast Esimest maailmasõda Versailles' lepingutest tulenenud reparatsioonimaksetega võrdne purustusjõud,“ viitab Zulauf 211 miljardile eurole, mida Saksamaa lisaks Bundesbanki 350 miljardile äärmuslikul juhul maksma peab. "See on kõva pähkel isegi sellisele majandusele nagu Saksamaa."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. October 2011, 15:05
Otsi:

Ava täpsem otsing