SEB tõi majanduskasvu prognoosi allapoole

Alyona Stadnik 06. oktoober 2011, 00:00

Pajula isiklik prognoos oli juba augustis pessimistlikum kui pangal ja jäi 3 protsendi juurde, SEB ametlik prognoos oli 3,5 protsenti.

"Euroopa võlakriis on jõudnud suurde poliitikasse, millel on ulatuslik tagajärg," ütles Pajula eile panga majandusprognoosi tutvustamisel. "Üheks meile ilmselt ebasoodsaks arenguks on jõujoonte nihkumine Brüsselist suuremate rahvusriikide pealinnadesse. Selline asjade käik tuletab meelde, et Eesti on kahe regionaalse hiiglase vahele surutud linnriik."

Halvenenud kasvuväljavaated. Pajula sõnul on Rootsi kindlustunne kukkunud kaks korda kiiremini kui Eesti oma ja Taani oma kaks korda kiiremini kui Rootsi oma. "Põhjamaad on kriisijärgsetel aastatel purjetanud suuresti Saksamaa tuules ning sealsed probleemid on eriti valusalt tabanud Taanit," rääkis Pajula, kelle sõnul ongi Eesti majandust kõige enam mõjutanud meie peamiste väliskaubanduspartnerite märgatavalt halvenenud kasvuperspektiivid.

Kuigi praegu on tagasivaatav majandusstatistika suurepärases korras, - nii oli näiteks tööhõive kasv 7,8% teises kvartalis kõigi aegade parim tulemus -, viitab kuuendat kuud järjest langev kindlustunde indeks kuhjuvatele probleemidele, mis panigi SEBd kasvuprognoosi kärpima.

Leiburi juhatuse esimehe Asso Lankotsi sõnul neid see ei mõjuta, et pankade prognoosid on pessimistlikumaks muutunud. Leibur on teinud oma prognoose ise ja olnud nendega kahe jalaga maa peal. "Me ei teinud ka selle aasta keskel ja ka aasta alguses suuri prognoose, kui majanduskasvu väljavaated olid natukene optimistlikumad kui praegu," märkis Lankots.

Leibur ei prognoosinud Eesti sisetarbimise kasvu ja selle mõju suuremaks kui 1,5%. "Seega ei ole põhjust oma prognoosi konservatiivsemaks korrigeerida," lausus Lankots, avaldades siiski lootust, et sisetarbimine võrreldes praegusega väikest viisi elavneb.

Hansa Candle ASi juhatuse esimehe Tarvo Mossi sõnul häirivad nende tootmist mullid, mida paisutavad siinsed kohati ülipositiivsed majandusprognoosid.

"Siin vahepeal tahtis jälle tulla mull, kui tundus, et muu maailm ei olnud nii positiivselt meelestatud kui Eesti. Kõik sellised mullistumised häirivad stabiilset tootmist. Praegu tundub, et Eestis hakkab see mull siiski maha jahtuma," rääkis Moss.

Kuidas hajutada riske? "Ma arvan, et neil, kes toodavad konkurentsivõimelist kaupa, mida vajatakse ja tarbitakse, ei tohiks suuri probleeme olla," vastas Moss. Küünalde tootmise puhul on turu maharahunemine pigem positiivselt mõjunud. "Ma arvan, et mõjub ka teistele tootjatele, kellel on suur materjali osatähtsus hinnas. Kui maailmas pumbatakse õhku sisse ja see ajab toormehinnad üles, siis tekib turustamisel probleeme," selgitas Moss.

Ettevõtja peab kõige olulisemaks stabiilsust, mida Eestis napib. "Eesti tundub eriti emotsionaalne ja kõigub teistest riikidest rohkem. Kui natuke paremini läheb, on kohe metsik tööjõupuudus ja palgasurve, inimesed jooksevad ühest firmast teise. Kui on väike langus, on kohe meeletu tööjõupuudus."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 19:03
    Otsi:

    Ava täpsem otsing