Järvamaa ettevõtete TOP aastal 2010: 'Piimafarmi omanik peab ka ise laudas töötama!' Edukamad seljatavad raskused

Äripäeva Järvamaa TOPi seitsmendaks kerkis Metstaguse Agro, kes mulluses tabelis oli veel positsioonil number 30. Küsimustele vastab Metsataguse Agro üks omanik Teet Kallakmaa.

Olete edetabelis viimase aastaga kena hüppe teinud. Kuidas ise möödunud aastaga rahule jäite? Möödunud aasta oli rahuldav. Alati saaks ka paremini, alati on varu, aga normaalne aasta oli küll jah.

Millest head tulemused tingitud olid? Eks mitu asja kokku. Kui tootjahinnad, piima ja rapsi hinnad kasvasid ja kui toodang ning lehmade arv tõusis, samuti saagikus, eks siis sealt need tulemused tulevadki, igalt poolt tuli natukene.

Lisaks tark majandamine? Eks me oleme aastate jooksul palju tehnoloogiasse investeerinud ja need investeeringuid peavad ju ka ükskord tagasi tulema. Kuid jah, tark majandamine ka kindlasti.

Kui palju eelmisel aastal investeerisite? Tehnikat ostame aastas umbes 3-4 miljoni krooni eest. Aga umbes viis aastat tagasi tegime suurema investeeringu ja ehitasime uue lauda. See investeering oli 16 miljonit krooni. Kui laut valmis sai, olid rasked ajad, hinnad madalad jne, siis nüüd läks paremaks ja see lauda investeering on hakanud ennast ära tasuma.

Kas olete võtnud ka uusi töötajaid? Ei ole. Palku me alandasime töötajatel masu alguses 30%. Tänu sellele me välja vedasimegi. Eelmisel aastavahetusel saime vana palga tagasi ja euro tulekul grammike palgad ka tõusid.

Mis plaanid on tulevaks aastaks? Piima hind peaks natuke jälle langema, nii et ei teagi, mis tulevik toob.

Kas see aasta tuleb parem kui mullune? Ikka kasumiga peaksime lõpetama.

Mis on teie sektori ettevõtjate suurimad mured? Piima hind andis ühe eurosendi jälle järele. Kui see tendents jätkub, siis sealt tulevadki meie mured. Ülejäänud mured on üldised. Me ei tea, mida teeb kütuse hind, väetise, sööda ja elekteri hind - sellest sõltub ka palju.

Palju sõltub ka kaadrist, mida palkadega teha ja kuidas inimesi motiveerida.

Teie ettevõttel on palju omanikke, kas kõik töötajad on ka ettevõtte omanikud? Kui 20 aastat tagasi kolhoosis see reform oli, siis meil toimus asi demokraatlikult.

Kõik panid oma osakud sisse, seepärast see nüüd nii on. Jah, suurem osa töötajaid on omanikud ka. Aga see omaniku värk, see pole tööd seganud. Mingil määral see lisab ka motivatsiooni.

Mujal maailmas on nii, et omanik on ka ise laudas, sest siis on asi vähemalt piimatööstuses parem. Eestis on omanikud tihti välismaalased või linnas lipsuga vennad, mina seda üldjuhul õigeks ei pea. Meil siin on omanikud kogu aeg asja sees.

Kuidas Eestis see suhe praegu on - palju on omanikke, kes ka ise laudas töötavad? Ma suhet ei tea, aga ma tean paljusid firmasid, kus omanikud pole kogu aeg tootmise juures. Kui vaadata Äripäeva TOPi, siis seal on näha nii omanikud kui ka nende protsendid, tihti oli ka mingi imelik firma omanikuks. Sageli pole omanikud ka kohalikud, vaid kuskilt mujalt. Nii see kahjuks on. Minu nägemuses see asi nii ei toimi. Mingi hetk on omanik rahakas vend ja võib raha välja käia küll, aga lõpuks tahab omanik ju raha tagasi saada ja see ei tule niisama lihtsalt. Raha tuleb ja raha läheb.

Meie ettevõttel olid nõudlus ja tootlus mullu mõlemad heas tasakaalus, mis aitas saavutada ka head kasumit.

Järgmisel aastal me suurendame tööaega, mistõttu peame värbama personali juurde. Samuti investeerime tuleval aastal hooldusesse, et kindlustada tootmise häirimatu funktsioneerimine, ning samal ajal parandab see ka tootmise efektiivsust.

Majanduse olukord Euroopas on väljakutsuv. Metsatööstusettevõtete unistuseks on see, et euroriikides oleks järgmisel aastal väike ülespõrge. Järgmine aasta on kõigile väljakutseid pakkuv, kuid raske töö ja kulutuste kontrollimisega me elame selle üle.

Autor: Kaisa Tahlfeld