Suletus jääb minevikku

Sirje Rank 07. oktoober 2011, 00:00

Mugavuspresidendiks ei tunnista end kumbki. Keskpanga arvamust saab kuulda nii avalikkus kui ka ka valitsus, "sõltumata sellest, milline koalitsioon Toompeal parasjagu on", ütleb Sutt.

Erinevusi hoiakutes jääb Äripäeva usutluses mõlema kandidaadiga kõlama euroala võlakriisi lahates, kus Ardo Hansson leiab, et ummikusse jõudes ei võiks erandjuhul välistada ka riigi pankrotti.

"Loodetavasti väga harva, aga kui tekib olukord, kus ei mängi enam välja. Ja kus alternatiiv on, et keegi teine maksab (võlad - toim) kinni, mida me ei taha, sest siis tekib moraalirisk, või siis vindub riik kümme aastat õudse koorma all. Arvan, et selline võimalus peab teatud haruldastel tingimustel siiski säilima," ütleb Hansson, tunnistades, et otsus on riskantne ja selle peavad kindlasti tegema olusid hästi tundvad inimesed.

"Kui käivituks väga halb stsenaarium, tuleb oma naha päästmiseks käivitada abistamise stsenaarium," pehmendab ta.

Kui valida on pankroti, abipaketi ja euroala lagunemise vahel, välistab Andres Sutt esmalt euroala lagunemise.

"Ma arvan, et euroala lagunemine ei ole tõsine stsenaarium. Abipakett on kõige kindlam ravim," ütleb Sutt, põhjendades, et vaid abi saamiseks kokku lepitud tingimused jõuavad tegeliku problemini, milleks on nõrk majanduskasv ja nõrk konkurentsivõime.

"Kreeka on teinud väga palju, parandanud oluliselt eelarvepositsiooni, kuid kõik võtab aega. Lihtsad reformid on tehtud, mis on jäänud, puudutavad valusalt huvigruppe, kes on endise režiimi all ennast mugavalt tundnud," räägib Sutt kriisi tänasest epitsentrist, tuletades meelde Lätit, mis samuti oli abipaketiga alguses kord rajal, siis jälle rajalt maas. "Kui Kreeka programmi järgmise osa raha väljaandmine on veninud, siis pigem on see märk, et kogu protsessi võetakse väga tõsiselt. Et meetmed saaksid tehtud."

"Võla restrukturerimine ei ole lahendus, kui probleemid on struktuursed," jääb Sutt enda juurde, kui jutt liigub sellele, et Euroopa pankadel tuleb võib-olla Kreeka võlgade vähendamisel suuremat kahju kanda. Hansson rõhutab osaliste vastutust. "Puht põhimõtteliselt arvan, et on õige, et osapooled kannavad vastutust. Kui üks lahendus on võlgade mahakandmine, siis on see parem variant kui võlgade sotsialiseerimine," arutleb ta, jättes taas ruumi võimalusele, et taoline variant ei oleks Euroopa vastastikku tihedalt läbipõimunud finantssüsteemis lihtsalt võimalik.

Võlakriisi lahendamise inflatsiooni abil - nii 5-10% tasemel - välistavad mõlemad mehed pikema jututa.

"Ma olen põhimõtteliselt teistsugusel seisukohal. Kiire inflatsiooniga võlast lahti saada tundub mugav, kuid see ei lahenda tegelikku problemi, et majanduskasv on nõrk. Nõrk sellepärast, et majandus on kas liiga üle reguleeritud või ei ole ettevõtted konkurentsivõimelised, mispärast ei investeerita ega looda töökohti," räägib Sutt. "Kuhu jõuti suure inflatsiooniga riigi rahaprobleemide lahendamisel, näitavad läinud sajandi kahekümnendad-kolmekümnendad Saksamaal. Eurosüsteemi ülesanne on hoida hinnastabiilsust ja inflatsioon 5-10% ei ole hinnastabiilsus."

Kiusatusele ei maksa järele anda. Hansson möönab, et kiusatus inflatsiooniga võlaprobleemi lahendada on olemas. "Aga sellised asjad ei too kunagi häid tagajärgi," lõikab ta sealsamas selle võimaluse juurelt, lisades, et eriti negatiivne oleks asjade taoline käik ennast alles kehtestava Euroopa Keskpanga renomeele. "Ja see ei ole mingi permanentne lahendus."

Mida aga arvata väidetest, et Euroopa Keskpanga mandaat - hinnastabiilsuse tagamine - on liiga kitsas ja tuleks ehk samuti euroala reformide käigus ümber vaadata? Euroalal ei ole praegu n-ö viimase instantsi laenuandjat. Nagu kirjutas hiljuti ajalehes Financial Times professor Kenneth Rogoff, ei ole euro kollapsi korral sellest kellelgi sooja ega külma, kas inflatsioon oli ankrus või mitte.

Masinavärgist üks osa puudu. "Konservatiivina on mu esimene reaktsioon, et seda ei tohiks teha," ütleb Hansson, avaldades kartust, et tulemüür panga ja poliitikute vahel võib muutuda liiga õhukeseks. Samas möönab ta, et euroala detsentraliseeritud süsteemis on tõepoolest mingi osa puudu. "Mõned kommentaatorid on öelnud, et ilma selleta (juurdepääsuta keskpanga rahale - toim) sarnanevad need riigid rohkem arengumaadega (laenuraha juurdevool võib järsult peatuda - toim)," nendib Hansson, jäädes siiski pigem arvamusele, et Euroopa Keskpank on juba piisavalt mittekonventsionaalseid meetmeid rakendanud.

"Ma olen nõus, et Euroopa Keskpank suudab kiiresti reageerida ja on teinud väga palju, et kriisi kontrolli alla saada. Aga kriisi põhjus ei ole vale rahapoliitika, vaid see, et euroala reegleid - stabiilsus- ja kasvupakti tingimusi - pole päriselus rakendatud. See ei ole üleöö sündinud probleem," ütleb Sutt. "See ei ole lahendus, et kõigi riikide võlakirjad oleksid Euroopa Keskpanga bilansis."

Suti sõnul on euroalal viimase instantsi laenuandjaks ajutine päästefonf EFSF ja alaline abimehhanism ESM. "Aga laenu antakse - nagu ettevõtte puhul - äriplaani vastu."

Milliseid riske kätkevad Euroopa Keskpanga erakorralised kriisimeetmed (võlakirjade tugiostud ja likviidsuslaenud pankadele) Eestile - siin pole kummalgi kandidaadil vastust varnast võtta.

"Üks osa neist istub Eesti Panga bilansis," ütleb Ardo Hansson, mööndes, et siit võib tõusta nii kasu kui kahju. "Kuna Eesti Pank on osa eurosüsteemist, jaguneb kapitalivõtme järgi nii kasum kui kahjum," ütleb Andres Sutt. Kui aga Euroopa Keskpank ise vajaks rekapitaliseerimist, tuleks see ilmselt välja käia valitsusel, arvavad mõlemad.

Eesti finantssüsteemi stabiilsuse pärast praegu muretsemiseks põhjust ei ole, ütleb Sutt, viidates Põhjala pankade suhteliselt heale seisule. Lisaks on Eesti Pank euroga liitudes saanud võimaluse pankadele likviidsuslaene pakkuda. Ja edaspidi võiks Eesti Panga roll makromajanduse tasakaalu jälgimisel kasvada, arvab Hansson.

Muudatusi lubavad Eesti Pangas nii Sutt kui ka Hansson, kuid ei kiirusta - enne on vaja kuulata, vaadata ja nõu pidada. Kindlasti annab optimeerida Frankfurdis töögruppides osalemist, et panustada Eestile olulistes valdkonades, arvab Hansson. Ning Euroopa Keskpangas sõna sekka öelda.

Kas Eesti Pangal võiks praegu ka rohkem kulda olla, selles osas jääb Hansson skeptliseks - kuld on väga heitlik vara. Sutt lubab vastuse anda siis, kui osutub valituks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing