Energeetikadebatt: Metsaareng vajab stabiilsust

Nii kummaline kui see ka pole, on tegelik olukord Eestis hoopis vastupidine. Puiduressurssi on piisavalt, kuid pole vajalikul hulgal pikaajalisi ja stabiilseid puidukasutajad, kes annaksid metsandusega tegelejatele arenguks piisava garantii.

Eesti metsatagavara, juurdekasvu arvestamata, on umbes 460 miljonit m3, mis on rohkem kui 50 aasta varu. Senised erametsaomanike raiemahud on väiksemad aastasest juurdekasvust. Umbes pool erametsaomanike raiutavast puidust on seotud energeetikaga. Pakkumise potentsiaali on palju rohkem kui on nõudlust.

Eesti maismaast moodustavad metsamaad ligi 50%. Eesti metsad on Euroopa Liidus ühed paremini kaitstud, sest 30% nendest on kaitse all. Seega on välistatud võimalus teha liigse raiumisega metsadele liiga.

Metsamees teab, et kui metsa ei raiu, hakkab see ise lagunema ja asemele kasvab erivanuseline looduslik mets, mille puidu kvaliteet on madal. Heaperemehelik metsaomanik raiub reeglina nii palju, kui juurde kasvab.

Stabiilne hind toob kasu. Miks siis ikkagi ei raiuta puitu piisavalt? Vastus on üheselt selge - puidu hind ei ole lihtsalt erametsa omanikule piisavalt motiveeriv. Lisaks puuduvad garantiid ja stabiilsus, kuna puiduturg on äärmiselt muutuv ja sõltub suurel määral ekspordihindadest.Kui Eestis oleks rohkem stabiilseid ja pikaajalisi puidu kasutajaid, oleks ka era-

metsa omanikul suurem motivatsioon asjaga tegeleda.

Ühe selge näitena võib tuua paberipuu hinna, mis niigi madalal tasemel on taaskord viimase 1,5 kuu jooksul langenud umbes 10%. Sellised kiired muutused ei motiveeri era-

metsaomanikku metsa raiuma ja nii langeb metsade vananemisega kogu ressursi väärtus. Puiduäri on globaalne. Ekspordi hinna alanemine vähendab hinda ka Eestis ja vastupidi.

Metsaomanikule on pikaajaline ja stabiilne partner olnud metsa- ja puidutööstus, kuid raietööde käigus tekib lisaks saepalgile ka peenemat puitu ja raiejäätmeid, mida on võimalik kasutada plaaditööstuses ja energeetikas. Tervitame igati tööstusesse sobimatu madalakvaliteedilise puidu kasutamise osakaalu kasvu, olgu see siis elektri, soojuse või mõlema koostootmiseks. On kritiseeritud puidu suuremahulist kasutamist Narva Elektrijaamade kateldes elektri tootmiseks. Samas unustatakse, et teistesse riikidesse liikuv puit läheb suure tõenäosusega teiste riikide elektrijaamade kateldesse. Toetame Eestist pärineva puidu kodumaist kasutust.

Autor: Ants Varblane