Kapitali hinna tõus on kindel

"Eriti oluline on see eluasemelaenude puhul, mille tähtaeg hõlmab tavaliselt mitut majandustsüklit," lisas ta.

Eile kolm aastat tagasi ehk 9. oktoobril 2008 tõusis eluasemelaenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor kõigi aegade rekordkõrgusele - 5,448 protsendile (kuue kuu Euribor oli ajaloo madalaimal tasemel, 0,944 protsendil, 2010. aasta märtsi lõpus). Reedel oli kuue kuu Euribor 1,765 protsendi peal.

Äripäev küsis, kui reaalne on, et Euribor kunagi veel sellisele rekordkõrgusele tõuseb.

Eesti Panga pressiesindaja rõhutas, et Eesti Pank ei prognoosi Euribori arengut ja nemad saavad kommenteerida vaid seda, mida turud arvavad. Turgude arvamust hinnatakse kolmekuuliste Euribori futuuride põhjal.

"Pankadevahelise rahaturu intress sõltub erinevatest teguritest, nagu näiteks usaldus pankade vahel, majanduskasv, inflatsioon ja nende ootused, EKP baasintresside tase ja kindlasti midagi veel," sõnas Luurmees. "Kolmekuuliste Euribori futuuride põhjal võib öelda, et turg ootab 4-5 aasta jooksul 1-1,5 protsendipunktist Euribori tõusu."

Praegune tase on anomaalia. SEB ökonomist Hardo Pajula ütles, et praegused ülimadalad intressimäärad kujutavad endast pigem ajaloolist anomaaliat kui uut normaali ning kapital on 4-5 aasta perspektiivis oluliselt kallim.

Pajula sõnul on see pikemas perspektiivis võrdlemisi tõenäoline. "Selle aasta alguses prognoosis Nobeli majandusauhinna laureaat Michael Spence ajalehes Financial Times 30aastase odava kapitali ajajärgu peatset lõppu, olgugi et tollane Euribori tase (ca 1,3%) rääkis kõigest muust ning ka rahvusvahelises pressis oli kõneaineks pigem liigsest rahapakkumisest tingitud valuutasõjad kui kapitali nappus," lausus Pajula. "Spence väitis, et varem või hiljem hakkavad rahahädas valitsused kapitali väljavedu hoopis takistama ehk see oleks siis nn valuutasõdadele täpselt vastupidine olukord."

Sääste ei saa juurde trükkida. Pajula põhjendas, miks kapital 4-5 aasta pärast oluliselt kallim on: "Kapitali allikas on säästud. Nii tublisti alanenud majanduskasvu väljavaated, lääneriikide demograafiline olukord kui ka tärkavate turgude infrastruktuuri investeeringud -, mis Spence'i järgi lähitulevikus oluliselt kasvavad - tekitavad säästude järele liignõudluse, mille tagajärg on siis kas intresside tõus või kapitali riikidevahelisele liikumisele seatavad piirangud."

Pajula sõnul on praegune olukord erandlik eelkõige sellepärast, et meil on tekkinud kollektiivne väärtkujutelm, nagu oleks säästusid võimalik trükkida. "Niipea kui see luul hajub, hakkavad ka intressid tõusma," lisas ta.