Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ossinovski: EASi miljardid hävitavad riiki

Jaroslav Tavgen 10. oktoober 2011, 00:00

Äripäeva venekeelses nädalalehes Delovõje Vedomosti ilmunud intervjuu Oleg Ossinovskiga.

Kas Ukraina vagunitehases osaluse ost on end juba ära tasunud? Mitmekordselt on ära tasunud. Ostsime 2005. aastal 25% tehasest ja sellest ajast ei ole ettevõte kordagi kahjumis olnud.

Kuidas tänavu Krjukovi vagunitehasel äri läheb? Fantastiliselt. Oleme juba ületanud 1974. aasta rekordi, kui tehas tootis üht tüüpi vaguneid. Kui nii läheb edasi, siis tuleb 2011. aasta kõige edukam tehase kogu ajaloo jooksul. 19. sajandist.

Kas võtate tehase juhtimisest osa? Ei. Seal on väga tugev direktor Vladimir Prikhodko. Tema on ka ettevõtte suuraktsionär. Me leppisime kohe kokku, et mina ei sekku juhtimisse. Kuid me ostame nende vaguneid, tarnime detaile, teeme ühisprojekte. Tahame osta nende vaguneid Tallinna-Moskva või Tallinna-Peterburi rongidele.

Kas Teile meeldib Ukrainas äri ajada? Me ei aja seal äri, kuigi proovisime. Välismaalasel on seal väga raske. Seega usun, et mingit muud vara peale vaguniehitustehase meil sinna ei tule.

Mis seal siis segab? Korruptsioon, ametnike sekkumine, suurte gruppide huvid või liiga palju poliitikat? Kõik see ja teine mentaliteet.

Ukrainas on raske äri ajada. Kus on siis lihtsam? Eestis. Siin on selge ärikeskkond, väga head seadused. Tõsi küll, selle ajani, kui neid hakkavad tõlgendama kohtunikud.

Mismoodi? Eestis ei oska kohtud majandust puudutavate juhtumitega töötada. Suurem osa kohtunikke on majanduses täielikud võhikud. Näiteks seitsmeaastases Spacecomi vaidluses Eesti Raudteega menetles kohus asja mitte raudteeseaduse, vaid äriseadustiku järgi, mis ei olnud asjaga kuidagi seotud. Kuid Eesti õigussüsteem ei ole ainult meie probleem.

Kelle veel? Välisinvestorid juba ammu räägivad, et Eesti kohtutesse on mõttetu pöörduda. Majandusega seotud juhtumi õiglane käsitlemine Eesti kohtus on välistatud.

Olete üks vähestest trellide taga olnud ärimeestest. Kuidas tunne oli? Olin nördinud, kuna see oli ebaõiglane. Kuid ma istusin kõigest 48 tundi. Meenutasin vanaisa, kes istus NKVD vanglas terve aasta. Vanavanaisa lasid kommunistid üldse maha. Nii et meie suguvõsas on see juba traditsioon. Isegi sugulased suhtusid minu aresti rahulikult.

Kas vastab tõele, et teie firmasse kõrghariduseta inimesi tööle ei võeta? Ma palkan ainult kõrgharidusega inimesi. Isegi sekretäri. Põhjus on lihtne: töövestluse ajal on liiga vähe aega, et teha kindlaks, kas ta on oma alal andekas või mitte. Sul tuleb teda testida. Kuid kui inimene on kõrgkooli lõpetanud, tähendab, teda on juba testitud.

Kuidas Te suhtute inimestesse, kellel ei ole kõrgharidust? Ma ei pea neid mingil juhul rumalateks. Kuid kindlasti on nad laisad. Kui inimene viitsis tõsta oma tagumik toolilt üles ja saada kõrghariduse, tähendab, ta midagi oskab.

Mida on inimesele eduks vaja? Geene. Meeldib see meile või mitte. Ei saa õpetada inimest mängima muusikariistadel või maalima. Sama äris - see kas on antud või mitte.

Kas Teie olete andekas just äris? Enda ande kohta ei ole ma midagi öelnud. Tegelen raudteega juba peaaegu 30 aastat. Ning arvan, et teen seda paremini kui keegi teine. Ma ei ehita maju, ei küpseta leiba, ei tegele millegi muuga, kuna ei oska seda teha. Muide, olen Eestis ainuke teadustedoktor raudtee alal.

Kuidas Te üldse Eestisse sattusite? Saadeti pärast ülikooli lõpetamist 1988. aastal. Eesti Raudtee kutsus mind tööle.

Kas Teil oli juba sel ajal palju raha? Jah. Kõik viis ülikooliaastat ma töötasin. Olin vagunisaatja, rongide revident, masinisti abi. Nii et raha oli mul palju - juba aasta pärast ostsin auto. Muide, õpingute ajal teenisin rohkem kui pärast Tapa depoos meistrina.

Siis otsustasite alustada oma äriga. See juhtus kuidagi iseenesest. Pärast kümmet aastat Eesti Raudtees mina ja Eesti Raudtee mõistsime, et kasvasin oma töökohast välja.

Ning nüüd olete Eesti Raudteega tülis? See ei ole tüli! Me vaidleme, rääkides erinevatest asjadest. Meie ütleme: "See on raske". Nemad vastavad: "Ei, see on punane." Kui juba Eesti Raudteest juttu on, tahan jagada oma plaane. Kavatsen EVR Cargo ära osta, kui riik selle paari aasta pärast müüki paneb.

Milleks? See on loogiline samm minu äri arengus. Ettevõte veab niigi kaupu ainult minu terminalidele. Kuid hiljutine sündmus vähendas minu huvi asja vastu.

Milline? 16 Hiina veduri ost 30 miljoni euro eest. Neid ei ole vaja. See on liigne koormus firmale: nende vedurite hooldus ja remont on 2-3 korda kallim kui nende eelkäijatel. Meid ootab ees tariifide tõus ja konkurentsivõime langus. See on täiesti mõttetu tehing.

Milleks siis see sõlmiti? Kas te siis ei mõista, milleks riigile selliseid tehinguid vaja on?

Mida Te üldse meie riigist arvate? Kõige olulisem on säilitada demokraatia. Pole tähtis, millised parteid võimul on. Peamine, et ükski nendest ei saaks 51% hääli. Siis on kõik parteid head. Hirm kaotada võim ei luba valitsusparteidel teha seda, mida nad tahavad. See olukord tuleb säilitada iga hinnaga.

Kes on Teie lemmikpoliitik? Jürgen Ligi. Just see inimene peab rahandusministri kohal olema.

Hoiab raha hästi kokku? Ei. Esiteks, tal on kõikides küsimustes kindel positsioon. Teiseks, ta on tark ja ideaalne rahandusminister.

Aga Andrus Ansip? Vägagi hea peaminister. Majanduse seisukohalt on Reformierakond üldse kõige õigem partei Eestis. Nende suurim saavutus on jaotamata kasumi vabastamine maksustamisest. Saime teiste riikide ees suure eelise. Arvatakse, et majanduse arenguks peab riik tegema kaht asja: turgutama majandust ja vähendama riigi kulutusi. Reformierakond teeb ainult pool sellest. Olen majanduse turgutamise suur vastane. Eriti kui kasutatakse Ameerika või Euroopa põhimõtet. Need miljardid, mida jagab EAS, hävitavad riiki. Efektiivsed ettevõtted surevad välja, kuna abisaajad saavutavad konkurentsieelise. Efektiivsed ettevõtted ei vaja dotatsioone, aga ebaefektiivsed ei tohi neid saada. Raha suunamine majandusse on täielik jama. Parem oleks EASi käsutuses oleva raha arvel vähendada makse. Riik peab sekkuma majandusse ainult maksude poole pealt. Kui tahate, et see areneks - langetage makse, kui tahate pidurdada inflatsiooni - tõstke makse. Ongi kogu mäng.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing