Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pelletitootja mängib maailmatasemel

Väinu Rozental, Kadri Bank 09. oktoober 2011, 15:53

Iga kahe nädala tagant püüab ASi Graanul Invest juhatuse esimees Raul Kirjanen käia oma silmaga üle vaatamas, kuidas edeneb Valgamaale Patkülla rajatava koostootmisjaama ehitus.

Täpselt samasugust koostootmisjaama ehitab firma ka Lätti Launkalnesse, lisaks kerkib uus pelletitehas lõunanaabrite juurde Incukalnisesse.

„Nii et sõitmist on mul üksjagu,“ lausub Kirjanen ja lisab, et tegelikult on tema põhivastutusala kontserni arendustegevus ja müük.

Graanul Investil on Eestis neli pelleti- ehk puidugraanulitehast, üks tehas Lätis ning üks Leedus. Aastas toodetakse peaaegu pool miljoni tonni pelleteid. Sellega on firma käes 4% maailmaturust. Baltimaadest ollakse oma ala suurim.

„Patküla koostootmisjaama seadmete montaaž algab selle aasta lõpus ja järgmiseks suveks on jaam valmis,“ kinnitab Kirjanen suurehituse vundamendiaugu äärel seistes. On 21. september ja Maru Ehituse töömehed teevad mitu meetri sügavusel ettevalmistusi vundamendi valamiseks. 

Tegelikult on kogu siinne territoorium justkui üks suur ehitustanner, sest ka samas asuvat pelletitehast laiendatakse ning osa vanadest seadmetest vahetatakse uute vastu välja, et tootmisvõimsust suurendada.

Pelletite juurde tuuleenergia kaudu

Kirjanen jõudis pelletitootmise juurde tuuleenergiaga tegelemise kaudu. „Sealt tekkisid esimesed kontaktid selle sektoriga. Esimene kokkupuude pelletitega oli ASis Hansa Graanul, kus vana tehase asemele ehitasime uue. Tollal olid omanikud taanlased,“ meenutab ta. 2003. aasta lõpus asutati Graanul Invest AS ja sealtpeale on Kirjanen seda firmat ka juhtinud.

Graanul Invest alustas tegevust kahe tehasega, millest üks ehitati Imaverre ja teine Leetu Alytusesse. Mõlema tehase asukoht valiti hoolega. Tehased rajati suurte saeveskite lähedale, et toormeveolt säästa.

Enamik Graanul Investi toodangust eksporditakse Taani, Rootsi ja maailma suurimale pelletiturule Itaaliasse. Ettevõtte tootmismaht on aasta-aastalt suurenenud, kuid kasumi poolest on olnud nii paremaid kui ka halvemaid aastaid. Kirjanen selgitab: „Kuna meie tsükkel on suhteliselt pikk ja peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks, on meid paljude Eesti ettevõtetega raske võrrelda. Praktika on näidanud isegi seda, et kui majanduses suurt buumi pole, läheb meil paremini, ja suure buumi ajal on meie tulemused kehvemad. Põhjus on eelkõige see, et meie toote turul on väga tihe konkurents ja kui Eestis hästi läheb, siis hinnad tõusevad hüppeliselt, kuid oma klientidele me sellist hinnasurvet paraku maha ei müü. Seega meie marginaalid kaovad üsna kiiresti.“

Välismaal töötavad välismaalased

Tootmismaht on tõusnud nii uute tehaste ehituse kui ka juba töötavate üksuste äraostmise tõukel. Julgust 7-8 aastaga nii jõuliselt laieneda on Kirjaneni sõnul andnud ettevõttes töötavad inimesed, nii eri taseme juhid kui ka töölised – neid peab ta ka ettevõtte suurimaks tugevuseks.

Gaanul Investis töötab 141 inimest, neist 58 Lätis, Leedus ja Rootsis. Tegemist on kohalikega ja Kirjanen ütleb, et Eesti tööjõuturult oleks täna suhteliselt raske leida häid spetsialiste, keda välismaale saata. Töötajaskonna järelkasvu pärast Kirjanen siiski eriti ei muretse, sest suurem osa ametioskustest omandatakse töö käigus. „ Ja meie kaadrivoolavus on sisuliselt olematu, seega ega me väga palju uusi inimesi tööle võtma ei peagi. Uutesse projektidesse oleme inimesi ikka leidnud, suurim probleem on olnud energeetikutega,“ nendib Kirjanen.

Ka otsus Patküla koostootmisjaama investeerida tuli tänu kindlustundele töötajate suhtes: „Siin on väga hea meeskond, mis lisas julgust teha suurt investeeringut, ning loomulikult on piirkonnas hea toorainebaas,“ rõhutab Kirjanen. „Koostootmisjaama hakkame kütma metsahakke ehk võsa, okste ja kändudega. Sellisele madalaima kvaliteediga puidule siinkandis praegu turgu polegi. Pelletitootmiseks vajame peale saepurule ja saetööstuse jääkidele ka ümarpuitu, mida 50-60 kilomeetri raadiuses samuti piisavalt pakutakse.“

Kirjaneni sõnul on puidugraanuliturul paljudest muutujaid. „Suurimat rolli mängib üldjuhul toorme hind ja kui selle hinnatõus on liiga suur, siis see paneb meid raskesse olukorda.“

Toormeturg on Kirjaneni sõnul probleemne ka seetõttu, et Eestis ja Lätis on see turg väga spekulatiivne – siit ostavad paljud Skandinaavia suurfirmad oma tooraine tippe ja siis pole hind nende jaoks oluline. See aga ajab tooraine hinna kohati väga kõrgeks. Lisaks on meie turul palju subsideeritud ärimudeliga tarbijaid, näiteks toetust saavad elektrijaamad ja kohalikud katlamajad, kellel on toorme hinnatõusu ajendil alati võimalik oma lõpphinda tõsta. See teeb turu väga ebastabiilseks ja tooraine ka suhteliselt kalliks.

Kütuse asemel energia

Patküla koostootmisjaam on üks viiest, mida Graanul Invest kavatseb oma tehaste juurde lähiajal rajada. „Graanulitootmisprotsess on ideaalne võimalus efektiivselt toota taastuvat elektrit. Töötame üle 8000 tunni aastas pideva soojakoormusega. Selle baasilt on väga mõistlik tõhusas koostootmisrežiimis toota ka elektrit,“ selgitab Kirjanen. Näiteks Patküla jaamas toodetavast elektrienergiast kavatseb firma kuni poole ise ära kasutada ning ülejäänu vabaturul maha müüa.

Kirjanen lisab, et see on nende jaoks on nii äri- aga ka tegevussuundade laiendamine. „Praegu toodame suurel hulgal kütust. Tulevikus suudame võib-olla ühe sammu edasi astuda ja müüa juba energiat. Selleks on vaja aga valdkond selgeks teha ja eks kodus on ikka kõige lihtsam õppida.“

Lisaks kiikab firma ka USA poole, kus arendatakse erinevaid pelletitootmise projekte. Kirjanen tõdeb, et nende jaoks on see suur hüpe. „Oleme ikkagi väike ettevõte ja peame riskides olema suhteliselt kindlad. Seetõttu võtab selline arendus päris palju aega.“

Kui Kirjanenilt küsida ettevõtte suurima ambitsiooni kohta, ei hakka ettevõtte juht rääkima mitte turuosa juurdehaaramisest, vaid praeguse taseme hoidmisest: „Näeme lähiajal tootmismahu suhteliselt järsku tõusu, Kui suudaksime oma turuosa järgmisel 5-6 aastal maailmas hoida, oleks see väga suur õnnestumine. Selle ambitsiooni saavutamiseks peamegi muutuma rahvusvahelisemaks ja vaatama ka võimalust toota pelleteid mujal maailmas, näiteks USAs.“

Graanul Invest

• Omanikud Raul Kirjanen (50%), Anders Anderson (39%) ja Andres Rätsepp (11%).

• Ettevõtte väärtus on Äripäeva arvutuste põhjal umbes 41,7 miljonit eurot (650 miljonit krooni).

 

 • Raul Kirjanen asub rikaste TOPis 93. kohal. Tema vara väärtuseks on Äripäev arvutanud 20,9 miljonit eurot.

 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. October 2011, 11:48
Otsi:

Ava täpsem otsing