Uudised
Romet Kreek
10. oktoober 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Dexia lüüakse juppideks

Belgia valitsus nõustus ostma Dexia jaepangandusüksuse nelja miljardi euro eest, garanteerides 60 protsenti niinimetatud halbade laenude pangast, mis luuakse Dexia viletsatele varadele, vahendas Bloomberg Belgia rahandusministrit Didier Reyndersit. Müük vähendab Dexia lühiajalist rahavajadust enam kui 14 miljardi euro võrra.

Kunagine maailma suurim laenuandja kohalikele omavalitsustele Dexia päästetakse juba teist korda, kuigi pank läbis Euroopa pankade stressitesti puhaste paberitega. Juba kolm kuud hiljem oli pank raskustes.

"Dexia ei ole isoleeritud probleem," ütles Rabobank Internationali analüütik Cor Kluis, kes soovitab vähendada Dexia aktsiat. "Kõik Euroopasse investeerijad küsivad, kuidas poliitikud lahendavad selle probleemi. Nad tahavad näha, et päästmine oleks koordineeritud ja pakuks professionaalset lahendust. See on hea võimalus turgu rahustada."

Kokkulepe esmaspäeva öösel. Pank peab kõnelusi ka rahvusvahelise investori ja Luksemburgi valitsusega, et müüa Dexia Banque Internationale a Luxembourgile, teatas Belgia peaministri Yves Leterme'i büroo. Pühapäeval pidasid Brüsselis läbirääkimisi Prantsusmaa peaminister Francois Fillon, Leterme ja Reynders Belgiast ning Luksemburgi rahandusminister Luc Frieden, kusjuures 14tunnised maratonläbirääkimised lõppesid alles esmaspäeva varastel hommikutundidel.

"Ministrid on väga rahul Dexia pühendumisega viia ellu hästi korraldatud restruktureerimisplaan," teatasid ministrid. "Kolm valitsust kinnitavad, et nad võtavad kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada hoiustajate ja kreeditoride turvalisus."

Valitsused garanteerivad pankadevahelised laenud ning võlakirjade vormis raha kaasamise Dexiale ja selle kohalikule üksusele Dexia Credit Local. Belgia panus on 60,5 protsenti, Prantsusmaa oma 36,5 ja Luksemburgi oma 3 protsenti.

Dexia nõukogu volitas juhatuse esimeest Pierre Mariani pidama läbirääkimisi Caisse des Depots et Consignationsi (CDC) ja La Banque Postale'iga, et finantseerida Prantsuse kohalikke omavalitsusi ja toetada Dexia Municipal Agencyt.

Juuni lõpu seisuga oli Dexia bilansimaht umbes 518 miljardit eurot ehk suurem kui kogu Kreeka pangandussüsteem kokku.

Dexia loodi 1996. aastal Credit Local de France'i ja Credit Communal de Belgique'i liitumisel kui maailma suurim kohalike omavalitsuste krediteerija. 2004. aastal ebaõnnestus liitumine Itaalia laenuandjaga SanPaolo IMI.

"Dexia akumuleeris halvimad vead," ütles Montsegur Finance'i fondijuht Francois Chaulet. "Nad olid kohalikele omavalitsustele laenamise eksperdid. Nad jõudsid hilja äridesse, millega nad ei saanud hakkama, nagu väärtpaberistamine ja USA võlakirjade kindlustus, kus nad ostsid siis, kui enam keegi osta ei soovinud."

Dexia varad pannakse müüki. Dexia Prantsuse kohalike omavalitsuste laenuraamat plaanitakse anda La Banque Posta ja CDC ühisfirmale ning ostjad püütakse leida teistele üksustele, nagu näiteks Türgi Denizbankile ning panga varahalduse divisjonile.

"Kui sellele teele asutakse, ei lõpe see aktsionäridele hästi," ütles Kluis. "Valitsused ei ole selleks, et päästa aktsionäre."

Üks investor on huvitatud Luksemburgi jae- ja privaatpanganduse üksuse ostmisest. Kuuldavasti olevat Katari valitsuse fond valmis ostma Dexia Banque Internationale a Luxembourgi 900 miljoni euro eest.

Pangast võeti Belgias enne päästmislepet välja 300 miljonit eurot, mis oli suur summa, kuid mitte nii hull kui 2008. aastal.

Dexia panga aktsionärid ei saanud mitu päeva aktsiaga tehinguid teha, sest kauplemine oli peatatud. Eile pärastlõunal avati aktsiaga kauplemine, mille järel kukkus aktsia hind kohe 28 protsenti, 0,609 eurole. Aastaga on aktsia kukkunud 82%.