Kriis muutis tarbijad ja kaupmehed targemaks

Tarbimist veavad just püsikaubad, mille soetamist on viimastel aastatel edasi lükatud. Olgu selleks siis auto, kasukas või kingapaar, mis on vananenud. Sealjuures otsib klient poeostude korral rahakotist deebetkaardi - eraisikute raha pangakontodel suureneb kuust kuusse ning tarbimislaenude mõju on selginenud.

Kui aluseks võtta 2009. aasta, käib klient harvem poes, kuid lahkub reeglina suurema ostukorviga. Seegi näitab kliendi teadlikkuse kasvu. Sama kehtib raha kohta. Kui enne euro tulekut vahetati kroonid kaupade vastu ja pärast euro tulekut püsis suveni uue raha väärtuse mõistmatus, on nüüd euro väärtuse selgeks õpitud. Tarbimist turgutavad tõusvas tempos soomlased ja teised välisturistid, kes annavad ostukohtade käibest kesklinnas üle neljandiku ja äärelinnas ligi kuuendiku.

Uuringute järgi eelistab tarbija ostukohana ülekaalukalt suuri kaubanduskeskusi, külastades neid aastas enam kui kümnel korral. Kaubanduskeskused on reeglina rentnikega kaetud, samas uue suure tekkeks võiks regiooniti olla potentsiaali ehk vaid Lasnamäel.

Viimaste aastate kõige olulisemalt tarbimist mõjutanud teguriks on kliendi informeerituse kasv. See puudutab nii hindu, kvaliteeti, pakkujaid kui ka majanduskeskkonda. Lõunariikidest Euroopa südamesse jõudnud ärevus eurotsooni tuleviku pärast on praegu üks tarbimist pidurdavaid tegureid.

Sarnaselt kliendiga on kaupmees õppinud. Viimast kolme aastat võib kaupmehe poolt vaadates sisult ja intensiivsuselt võrrelda teise kõrgharidusega omandamisega.

Kaupmeest huvitab pikaajaline klient. Stabiilses keskkonnas maksejõuline klient. Kampaaniatega võib küll käivet kasvatada, kuid ainult hinna müümisele keskenduda ei saa. Klient ootab kiirust ja mugavust ning nende kahe märksõna ümber kulmineerub ka konkurentsivõitlus järgnevatel lähiaastatel.

Autor: Mati Pops