Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omavalitsuste TOP: üle 100 valla on ääremaad
Eestis on üle saja valla, mida võib nimetada ääremaaks või mis on varsti ääremaaks muutumas, selgub kohalike omavalitsuste indeksist.
Ääremaastumise tunnuseks loetakse rahvastiku kahanemine kas viimase 50 aasta jooksul vähemalt poole võrra või alates 2000. aastast keskmiselt vähemalt üks protsent aastas. Selle definitsiooni alusel on Eestis ääremaaks 48 maavalda, kus elab kokku 50 000 inimest.
Lisaks on veel 60 valda ääremaastumisriskiga, sest seal elab ruutkilomeetril alla kaheksa inimese ja suurema keskuseni tuleb sõita üle 50 kilomeetri.
Indeksit tutvustanud Geomeedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv aga nentis, et tegelikult on ääremaadel asuvad omavalitsused indeksis isegi tõusnud. "Elu ääremaadel on läinud paremaks ja seda täna ELi toetusrahadega toimuvatele projektidele," rääkis ta.
Samas nentis Noorkõiv, et mis puudutab rahvastikuregistri andmeid, mida indeksi koostamisel kasutati, siis neid ei saa alati usaldada, sest register pole korras. "Näiteks registri järgi on Ruhnus ja Vormsil rahvaarv tõusnud, aga me võime küsida, kas need inimesed ka tegelikult elavad seal või on ainult registreerinud ennast sinna," kirjeldas ta. "Või nagu Tallinna vanalinna suurim elanikerühm on registri järgi 6-7aastased lapsed," lisas Geomeedia juht.