Nii valmib uus transpordikoridor. Eesti kaudu Hiinast Ameerikasse

Aasta tegutsenud Logistikiaklaster on loomas uut transpordikoridori läbi Eesti, milles loodetakse liikumas näha ligikaudu kaks miljonit tonni kaupa aastas.

Möödunud aasta septembris tegevust alustanud Logistikaklastri üks esimene missioon oli Kasahstani transpordimessi külastus. Aasta jooksul on selles Kesk-Aasia riigis, kus nüüdseks on avatud ka Eesti saatkond, käidud mitmeid kordi. Aprillis külastas vastuvisiidiga Eestit Kasahstani president Nursultan Nazarbajev koos äridelegatsiooniga.

16 miljoni elanikuga Kasahstan on Eesti transiidisektorile ülimalt tähtis sihtriik. Seal leidub rikkalikult maavarasid, mida üle maailma eksporditakse. Teisalt on Kasahstanis väga kõrgelt arenenud põllumajandus, mille tehnilist baasi järjepidevalt moderniseeritakse. See tähandab, et soetatakse arvukalt kaasaegseid traktoreid, kombaine jt masinaid. Samuti toimub pidev tööstuse moderniseerimine, mis eeldab uute seadmete tarneid. Kuna Kasahstanil endal puudub otsene väljapääs merele (erandiks on maailma suurim järv Kaspia meri), ollakse sunnitud kasutama transiitriikide pakutavaid teenuseid. See omakorda loob võimalusi Eestile.

Kuid ka Kasahstan ise areneb jõudsalt transiidimaana, kuna sealtkaudu kulgeb tee Põhja-Hiinasse. Uiguuri autonoomse piirkonna pealinn Urumqi on väidetavalt kantud Quinnessi rekordite raamatusse maailma merest kõige kaugemal asetseva linnana.

Hiinast Ameerikasse otseim tee läbi Euroopa. Hiina tootmine liigub palgasurve kasvades rannikult just põhja suunas, mis loob nii Kasahstanile kui ka Eestile uued võimalused. Nimelt on tarnimiseks Põhja-Hiinast Euroopasse otstarbekas kasutada läänesuunalist raudteemarsruuti, mis vedude puhul Põhja-Ameerika idarannikule kombineeritakse transatlantilise mereveoga.

Analüüsides lisaks Kasahstanile ka Venemaa ning Valgevene kaubavoogude statistikat, jõudis Logistikaklaster järeldusele, et Eesti transiidile strateegilist tähendust omavad kaubavood pärinevad suures osas USAst. Asja hakati täpsemalt uurima ning selgitati välja, millised kaubaartiklid, millistes mahtudes ja milliseid marsruute pidi liiguvad. Samuti, kes on nende müüjad ja ostjad. Koostatud unikaalsete andmebaaside toel, millesarnaseid ei eksisteeri seni ühelgi Eesti riigiasutusel ega klastrivälisel ettevõttel, jätkatakse aktiivsete arendus- ja ühisturunduslike tegevustega ning strateegilise müügiga.

Pärast Põhja-Ameerika transpordituru hoolikat tundmaõppimist otsustati asuda looma strateegilist partnerlust Halifaxi Sadama ja raudteefirmaga CN (Canadian National). Nendega koos soovime arendada, turundada ja müüa inetrmodaalset transpordikoridori USAst Kasahstani ja Põhja-Hiinani.

Eesti teisik Kanadas. Lisaks logistilisetele eeldustele räägib partneri valikul Halifaxi kasuks, et sarnasus Eestiga on väga suur. Nova Scotia (Kanada provints), kus Halifax paikneb, on sarnaselt Eestiga olemuselt ja mõttelaadilt transiidioperaator, kes teenindab eelõige USA ja Kanada Euroopasse ning Aasiasse suunduvaid ning sealt pärinevaid veosemahtusid. Transiidioperaatorid, kelle edu sõltub valdavalt mujalt pärinevatest veosemahtudest, mõtlevad ja tegutsevad reeglina sarnast mustrit järgides. Partnerluses Halifaxi ning CNiga õnnestub Logistikaklastril saavutada hiiglaslikul USA turul läbimurre oluliselt kiiremini ning jõulisemalt, kui üksi tegutsedes.

Kanadas ja USAs pakuvad Eesti logistika- ja transiidifimadele suurimat huvi kolm tootekategooriat. Esimeseks neist on külmutatud toidukaubad, mille suuremahuline transiit on võimalik taaskäivitada seoses Koidula uue piirijaama avamisega. Oluline roll külmutuskaupade transportimisel on just Halifaxi sadamal ja CNi kiiretel raudteeühendustel. Teiseks kõrge prioriteetsusega tooterühmaks USAs on kasutatud ja ka uus põllumajandustehnika, kaevandus- ja tööstusmasinad ning veoautod, mida veetakse arvestatavates kogustes Venemaale, Kasahstani, Valgevenesse ja ka Ukrainasse. Kolmandaks tähtsaks toodete grupiks on suuregabariidilised ja raskekaalulised projektikaubad, mis vajavad eritransporti. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks nafta- ja gaasitööstuse ning energeetikasektori masinate osad ja seadmed, tehaste tootmisliinide osad, raudteeveerem, kaatrid ja jahid.

Alternatiividest soodsam. Nii toiduainete, veerevtehnika kui ka projektikaupade transpordi korraldamiseks Venemaale, SRÜsse, Kesk-Aasiasse ja ka Afganistani on Eestil väga head eeldused. Meie konkurentsieelised väljenduvad eelkõige kiires läbimisajas, turvalisuses ja soodsates kogukuludes. Näiteks Kasahstani suunduvate vedude praegune alternatiivmarsruut TRACECA, mis kulgeb üle Vahe-, Musta- ja Kaspia mere ning transiidina läbi Gruusia, Armeenia ja Azerbaidzaani, on oluliselt komplitseeritum, aeganõudvam ning kokkuvõttes ka kulukam. Eesti tugevuste ilmseks kinnituseks on Tallinna Sadama kaudu tehtavad NATO veod Afganistani.

Analoogisi konkurentsieeliseid omab Halifax Põhja-Ameerika suhtes.

Näiteks on Halifax kogu idaranniku sügavaim jäävaba sadam, kuhu sisenevad regulaarselt maailma suurimad konteinerilaevad.

CNi konteinerrongidel on transiitajaks näiteks Memphisest (Tennessee) Halifaxi vaid 92 tundi. Kogu Ameerika olulisimast raudteede sõlmpunktist Chicagost on CNi rongidel võimalik mööduda ummikuid läbimata tänu neile kuuluvale ümbersõiduteele.

Pannes kokku kirjeldatud kaubavoogude geograafia, Eesti ja Halifaxi logistilised konkurentsieelised ning tänu neile tekkivad võimalused, joonistub maailmakaartile kaarjas transpordikoridor, mis ühendab Põhja-Ameerikat Venemaa, Kesk-Aasia ja Põhja-Hiinaga. Tulenevalt üle Atlandi ookeani kulgeva transpordikoridori kaarjast kujust on see saanud koodnimetuseks Transatlantic Horseshoe ehk Atlandiülene Hobuseraud.

Autor: Illimar Paul