Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Schengeni süsteemiga liitunud Eesti hakkab võtma sõrmejälgi
Tänasest liitus Eesti Schengeni ühtse viisainfosüsteemi (VIS) keskse andmebaasiga, mis toob kaasa sõrmejälgede võtmise viisataotlejatelt.
Tulenevalt ühtse infosüsteemi nõuetest, hakatakse võtma sõrmejälgi viisataotlejatelt piiripunktides, viibimisaja pikendamise taotlemisel politsei- ja piirivalveametis ning Eesti välisesindustes vastavalt Euroopa Komisjoni kehtestatud ajakavale. Eesti välisesindustest alustatakse sõrmejälgede võtmist 11. oktoobrist Eesti suursaatkonnas Egiptuses.
Kuna Eestis on lühi- ja pikaajaliste viisade ning seadusliku viibimisaja pikendamise menetlemise protsess ühtne, hõivatakse sõrmejäljed nii lühi- kui ka pikaajalise viisataotluse esitamisel.
Sõrmejälgi ei pea andma alla 12aastased lapsed. Samuti on sellest vabastatud riigipead ja valitsusjuhid ning nende ametliku delegatsiooni liikmed. Alla 15aastastelt tohib sõrmejälgi võtta seadusliku või volitatud esindaja juuresolekul. Viisataotlejalt tuleb sõrmejäljed võtta juhul, kui seda pole varem tehtud või viimasest sõrmejälgede võtmisest on möödunud üle 59 kuu.
Seni võeti Eestis sõrmejälgi ainult pikaajalise elamisloa andmisel või pikendamisel käesoleva aasta algusest.
Piiripunktis taotletakse ning väljastatakse viisa erandjuhtudel, kui inimene ei jõua vormistada viisat tavalises korras mõjuvatel põhjustel nagu näiteks matuste puhul või kui tegemist on läbisõidul olevate meremeestega.
Schengeni liikmesriikide viisainfosüsteem (VIS) on ühtne elektrooniline viisaandmete süsteem, mis sisaldab biograafiliste andmete kõrval ka taotlejate sõrmejälgi ning näokujutisi. Süsteem aitab kiirendada viisataotluste läbivaatamist, lihtsustada kontrolli Schengeni välispiiridel ning suurendada Schengeni ala turvalisust.
Ühtse viisainfosüsteemi rakendamisel ühendatakse Schengeni riikide konsulaarasutused ja välispiiril asuvad piiriületuspunktid keskse VISi andmebaasiga. Süsteem käivitatakse maailma eri piirkondades järk-järgult.
Viisainfosüsteemi käivitamist lisaks siseriiklikule rahastusele on toetanud ka Euroopa Komisjon läbi Välispiirifondi "Ühenduse meetmete" rahvusvahelise pilootprojekti, milles osalesid Eesti, Soome, Läti ja Leedu vastavad ametkonnad.
Ühtne viisainfosüsteem on üks osa Schengeni ala ühtsest infosüsteemist, mille eesmärk on tõhustada Schengeni liikmeriikide infovahetust sisejulgeoleku valdkonnas, teatas siseministeerium.