Endine krossimees sukeldus kalaärisse

Enne kui silm hämarusega harjub, tajub nina leitsakut ja kõrvad püüavad kinni mulksuvaid helisid ning pumpade urinat. Leok valgustab taskulambiga kalavanni. Võiks arvata, et oled kevadises kartulikeldris ja sinu poole turritavad pikad kartuliidud. Aga need idud liigutavad end ja idude vahel asuvad suured pärani suud ajavad end veepinnale ja ahmivad õhku.

Just nimelt ahmivad õhku, sest Aafrikas elunev angersäga on maailmas üks väheseid kalu, kellel on peale lõpuste ka kopsutaoline organ. See on ka põhjus, miks Leok küsimuse peale, kas ta üht kala pildistamiseks õue ei saaks tuua, suskab varmalt kahva vette.

Kasvab kiiremini kui forell. Leok on Eestis ainus, kes kasvatab soojaveekala angersäga. Tänavu mais kalafarmi sisse lastud ühegrammised ja 3 cm pikkused maimud on viie kuuga kasvanud müügikaalu ehk keskmiselt 1,5kiloseks. Soojaveekala kasvab väga kiiresti, sest ta sööb kogu aeg. Looduses elav kala kasvab vaid suvel, kui ta sööb, ja seepärast võtab näiteks forelli kasvatamine müügikaalu 2-3 aastat.

Võrumaal Sõmerpalu vallas Hänike külas asuva Paadi talu peremees Avo Leok hakkas angersäga kasvatamise peale mõtlema paar aastat tagasi. Mõtte istutas talle pähe vend Arvo, kes oli kunagi Hollandis sattunud sägakasvatusfarmi. Arvo ise elab naaberkrundil ja kasvatab forelli.

"Kui ma ratastooli jäin, võttis kaua aega, et paratamatusega ära harjuda," räägib Avo Leok, kes pärast krossirattalt kukkumist jäi alakehast halvatuks. "Mitu aastat proovisin jätkata lilledega - tänu ema-isa kasvatud roosidele ma omal ajal krossi sõita saingi - aga see ei tasunud ära, sest ratastoolis olles taimi ei kasvata ja abiliste palkamine on liiga kulukas."

Samal põhjusel langes ära ka forelli kasvatamine välitiikides. Aga sisetingimustes kala kasvatamisega saab Avo Leok igati hakkama ja kui vaja, aitab abikaasa Kerli või üheksa-aastane poeg.

Garaažist sai kalakasvandus. Endine garaaž on rekonstrueeritud angersäga kasvatamise tingimustele vastavaks ning varustatud ratastoolis liikuja jaoks kaldteede ja muu vajalikuga. Leok annab kaladele kaks korda päevas süüa - tegu on spetsiaalse, Prantsusmaal toodetud ujuvsöödaga - ning hoiab katlal silma peal, et farmisüsteemis ringlev 80 kuupmeetrit vett ei langeks alla 28 soojakraadi. Vett soojendab puidukatel, sest oma talumetsast saadav puit annab olulise säästu. "Metsa mahavõtjad ja halgudeks lõhkujad tuleb palgata, sest ilma jalgadeta neid töid ei tee," lisab Leok.

Ta tunnistab, et tegelikult realiseerus sägakasvatamine kiiremini, kui ta plaanis. "Minu head hollandlastest tuttavad sägakasvatajad, kellelt ma väga palju õppinud olen, panid mind korraga fakti ette, et kui mina sägafarmi sisseseadet ära ei osta, siis teeb seda kohe keegi teine," räägib Leok ja lisab, et tegu oli töötava farmi sisseseadega, mida ta oli mitu korda vaatamas käinud. "Uue sisseseade muretsemiseks poleks mul raha olnud." Sestap laenas Leok vendadelt ja sõpradelt raha ning mullu detsembris olid seadmed taluõuel.

Esimese ostu - sadakond angersäga maimu - tegi aga Leok juba mullu augustis. Need Hollandist toodud maimud kasvatas ta katse-eksituse meetodil üles oma maja saunas tavalises akvaariumis ja ligi 30 ellujäänut on praegu 5-6kilosed marjakalad ehk kalad, kellelt saadakse uusi kalamaime.

"Sauna ei saanud meie pere küll terve talve kasutada, ent kasvavate sägade pealt õppisin palju," muigab Leok. Lisaks pesemisvõimaluse piiratusele pidi pere kodus ka suhteliselt vaikselt tegutsema - säga on väga tundlik kala, keda müra, vibratsioon ja muu välisärritus tõsiselt häirib.

Ehkki esimene partii angersägasid on müügikaalu kosunud, pole Leok aktiivselt müügikanaleid otsinud. "Ma ei saanud enne turuga tegeleda, sest need, kellega ma sel teemal rääkinud olen, tahtsid enne ikka kala näha ja maitsta," põhjendab ta. "Ma olen sellega arvestanud, et turuletulek on raske ja võtab aega ning algul tuleb kalu võib-olla ka ühekaupa müüa." Rookimata angersäga kilohinnaks taluväravas on ta kalkuleerinud neli eurot, millele lisandub käibemaks.

Hind on konkurentsivõimeline. Tartumaal Pangodi järve kaldal asuva kalarestorani juhataja Roland Kirs ütleb, et kõik, mis Eestis propageerib kalasöömist, on väga teretulnud. "Samuti on tore, kui on inimesi, kes julgevad riski võtta," tunnustab Kirs. "Ma ei ole veel jõudnud angersäga maitsta, aga teen seda kindlasti."

Värske ja külmutatud kala ning kalatoodete maaletooja OÜ Kalakala & Pojad on ainus firma Eestis, mis vahendab ka värsket angersäga. "Avo Leoki pakutud hind on kindlasti konkurentsivõimeline võrreldes välistootjatega," möönis ettevõtte juhataja Mikk Metstak. "Samas rookimata kujul ei ole seda kala ilmselt võimalik palju müüa ja rookimine tõstab kindlasti toote hinda."

Maailm on praegu väga kirju, kasvatatakse ja aretatakse igasuguseid asju. Päris Eesti toiduks seda kala ei saa nimetada, aga me võime teda Eesti-päraselt valmistada. Näiteks ei kasuta võõramaiseid maitseaineid ja lisandeid, vaid teeme ta hapukapsaga. Hapukapsas kala juures on fantastiliselt hea.

Müts maha Avo Leoki ees. Muidugi, turundus on juba teine asi. Turundus võib tal klombi kurku võtta. Ta võib väga suurt vaeva näha, et kala müüdud saaks.

Mina olen kindlasti valmis seda kala proovima, ja siis mõtlen edasi. Kui kala kulinaarsed omadused on kõrged, siis miks mitte mõelda tema menüüsse võtmise peale. Pealegi on kasvataja pakutud hind soodne.

Eestis kasvatatakse mitmes kohas kalu sisetingimustes, ent selline kasvatamine tähendab väga suurt riski. Kalakasvatajad on kandnud kahjusid, sest kui süsteemis midagi üles ütleb, võivad kalad hukkuda.

Angersäga - kalateadlased kasutavad kõige rohkem nimetust põhja-aafrika säga - kasvanduse näol on tegemist unikaalse ettevõtmisega. Võib aga olla nii, et kasvatada on lihtsam kui turgu mõjutada. Eesti rahvas ei tea ju angersägast midagi, nii et turu kujundamine tuleb alles teha. Kui palju on seda kala võimalik Eestis turustada, see küsimus jääb õhku.

Angersäga on tegelikult väga iseäralik kala, sest tal on kopsutaoline organ ehk ta saab õhku hingata. Seetõttu on teda palju lihtsam kasvatada, sest kui ka vesi on kehva kvaliteediga ja hapnikuvaene, siis ta tuleb pinnale ja neelab õhku. Kuni nahk niiske püsib, senikaua see kala ka elab.