Vajame kiiret lõppmängu

"Eurokriis vajab kohest lahendust. Praegused meetmed on liiga tagasihoidlikud ja hiljaks jäänud," seisab pöördumises, mis avaldatakse täna kõigi euroala riikide suuremates majanduslehtedes, Eestis Äripäevas.

"Kriis on näidanud, et euro ei ole täiuslik. Lahenduseks on puuduste kõrvaldamine, enne kui see kahjustab globaalset finantsüsteemi või isegi selle hukutab," hoiatavad allakirjutanud, pakkudes välja oma nägemuse euro püsimiseks.

Kirja sõnum on, et iga riik üksi oma jõul hakkama ei saa. Lahendus peab olema Euroopa lahendus. Pikemas vaates tähendab see euroalale ka oma rahandusministeeriumi koos õigusega kehtestada makse ja kõigi rahaliidu liikmete nimel laenu võtta.

Tegemist on kaaluka algatusega, mis lisab oma hääle USA presidendi Barack Obama, Briti peaministri David Cameroni ning Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet sarnase sisuga üleskutsetele, mille toon on järjest ärevam ja sõnum üks: euroala poliitikute suutmatus kriisi kontrolli alla saada ähvardab maailma majanduse uuesti langusesse viia.

"Kriis on muutunud süsteemseks ja sellega tuleb tegeleda otsustavalt," kordas Jean-Claude Trichet eile Euroopa Parlamendi rahanduskomisjonis. "Kui veel viivitada, muudab see olukorra vaid hullemaks."

Juba kangutab euroala perifeeriast alanud võlakriis panku. Pangad ei söanda enam üksteisele laenu anda, millest kõnelevad nii intressimäärade tõus Euroopa pankadevahelisel laenuturul kui Euroopa Keskpanka hoiustatud summade kasv.

Prantsuse-Belgia pangahiiu Dexia kollapsist päästmiseks tuli valitsustel pank tükeldada ja anda taas uusi kümnetesse miljarditesse eurodesse küündivaid garantiisid. Need omakorda panid küsimärgi alla juba niigi kõrge võlakoormaga Belgia riigireitingu. Austria Erste pank üllatas esmaspäeval ootamatu kasumihoiatusega.

Süvenevast kriisist hoolimata oli Slovakkia valitsuskoalitsiooni kuuluv vabaduse ja solidaarsuse partei eile valmis euroala ühiseid jõupingutusi põhja laskma. Partei teatas, et ei toeta ajutise päästefondi EFSF volituste laiendamist, milles on nähtud kriisi lahenduse nurgakivi. Eileõhtuse seisuga oli puudu veel vaid Slovakkia heakskiit.

"Me leiame, et see on kohatu surve, millele me ei allu," teatas partei veebilehe kaudu, kui peaminister Iveta Radicova sidus EFSFi hääletuse valitsuse usaldushääletusega. Opositsiooni häältega on vajalik toetus parlamendis koos, kuid seda vaid tingimusel, et järgnevad erakorralised valimised.

Otsusega lükata Euroopa Liidu erakorralist ülemkogu edasi 17. oktoobrilt 23. oktoobrile võtsid Euroopa liidrid sel nädalal omale mõtlemisaega juurde.Nagu teatas ülemkogu president Herman van Rompuy, vajavad Kreeka võlaprobleem, Euroopa pankade rekapitaliseerimine ning euroala päästefondi maksimaalselt tõhus rakendamine veel arutust.

Nädalavahetusel kohtunud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy lubasid kompleksset kriisilahendust oktoobri lõpuks.

Vaidlused kestavad selle üle, kas Kreeka võlakoorma vähendamisel tuleks pankadelt nõuda suuremat panust kui juulis kokku lepitud 21% kärbe võlakirjade nominaalhinnast. Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker märkis intervjuus Austria telekanalile, et kaalumisel võib olla isegi suurem kärbe kui 50%, ehkki Junckeri pressiesindaja püüdis hiljem öeldut pehmendada. Eelkõige tahab pankadelt suuremat panust Saksamaa, vastu on mitu liikmesriiki, Euroopa Keskpank ja pangad.

Üksmeelt pole ka selles, millistest vahenditest ja kuidas rahastada Euroopa pankade rekapitaliseerimist. Hinnanguliselt on vaja 100-200 miljardit eurot. Kui Prantsusmaa näeks rahastaja rollis EFSFi, et mitte uute kohustustega oma tipptasemel riigireitingut ohtu seada, siis Saksamaa näeks päästefondi pigem viimase võimalusena. Esmalt tuleks püüda raha hankida turult ja kui see pole võimalik, siis toetaks iga riigi valitsus ise oma panku. Sisuliselt sama lahendus, mis 2008. aastal.

Täna peaks oma ettepanekud Euroopa pankade rekapitaliseerimiseks esitama ka Euroopa Komisjon. "Ma loodan et need ettepanekud, mis komisjon esitab, annavad olulise panuse ELi ja euroala 23. oktoobri tippkohtumisele," ütles eile Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.

Erakorralise Ülemkogu edasilükkamise tingis seegi, et Kreeka olukorda hinnanud Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi ehk nn troika aruanne valmib alles järgmisel nädalal. Eile tehtud avalduses nentis troika, et tõenäoliselt saab Kreeka järgmise väljamakse läinud aastal eraldatud abilaenust novembris kätte, ehkki abilaenu tingimuste täitmine on läinud üle kivide ja kändude.

"Üldiselt on valitsus teinud olulisi edusamme, eriti eelarve konsolideerimisel. Et defitsiidi vähendamine saaks jätkuda sotsiaalselt aktsepteeritaval moel ning et majandus saaks uuesti kasvule pöörata, tuleb edaspidi enam tähelepanu pöörata strukturaalsetele reformidele avalikus sektoris ning majanduses tervikuna," seisab avalduses.

Kreeka väljaanne Kathimerini kirjutas eile allikaid avalikustamata, et Kreeka tänavune eelarvedefitsiit tuleb abiprogrammis ette nähtud 7,5% asemel ca 9,1% SKPst.