Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuseadusi tõlgenda maksumaksja kasuks
Maksuõigus on keeruline valdkond ning sellest arusaamine eeldab juriidilisi ja majanduslikke teadmisi. Seda leevendab printsiip, et maksuseadusi tuleb reeglina tõlgendada maksumaksja kasuks.
Maksuõigusnormi tõlgendamise eesmärk on selle normi ühetaoline kohaldamine ja kooskõla säilitamine teiste seaduste ja õiguse üldpõhimõtete, normi eesmärkide ja nende aluseks olevate väärtustega. Kuigi maksuõigus on paljuski seotud teiste õigusharudega, on siin oma normid ja sageli kasutatakse mõnda juriidilist terminit teises tähenduses. Lisaks võib tekitada segadust siin valitsev majandusliku tõlgendamise meetod, mille kohaselt lähtutakse maksukohustuse kindlakstegemisel eelkõige tehingu majanduslikust sisust, mitte selle juriidilisest vormist.
Maksuhaldur peab arvestama, et maksumaksja on maksuõigussuhtes nõrgem pool. Ühelt poolt kaitseb teda maksuhalduri omavoli eest seaduslikkuse põhimõte, mille kohaselt peavad kõik maksuobjektid ja muud maksuõigussuhte elemendid olema kindlaksmääratud seaduses. Samuti peab maksuseadus õigusselguse põhimõttest tulenevalt olema selge ja konkreetne, et maksumaksjal oleks võimalik maksuhalduri käitumist ette näha ja oma käitumist reguleerida. Samuti, et missuguse maksundusliku tagajärje mingi tegu kaasa toob ja et maksumaksja saaks seadust lugedes oma maksukohustuse välja arvutada.
Seadus kaitseb nõrgemat. Õigusselguse põhimõte ei välista siiski määratlemata õigusmõistete, nagu "ettevõtlusega seotud kulu" kasutamist ega täitevvõimule kaalutlusõiguse sätestamist. Ka abstraktsete normide järele on olemas vajadus. Kuna elus ei ole võimalik kõike ette näha, siis ei ole ka võimalik tagada olukorda, kus kõik normid sisaldavad detailseid koosseise ja õigusjärelmeid. Sellisel juhul tuleb eriliselt eelistada tõlgendust, mis oleks kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtete ja normi eesmärgiga ning millega oleks tagatud põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse. Samas maksukohustuste osas ei tohi diskretsiooni olla.
Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et maksuõiguses ei ole üldjuhul lubatud seaduse tõlgendamine maksumaksja kahjuks - tähendab maksukoormust suurendavalt. Kõrgem kohus on selgitanud, et põhimõte tuleneb õigusriigi printsiibist - isiku põhiõigusi ei saa avalik võim suvaliselt piirata. Maksuseaduse sätet ei ole õige tõlgendada maksuõiguse üldpõhimõtetega vastuolus oleva erandina ja maksumaksja õigusi piiravana.
Autor: Siim Mägi