Paet Ukraina välisministrile: teie koostöö ELiga on ohus

Paet ütles et Ukraina peaks oluliselt kiirendama õigussüsteemi ja kriminaalkoodeksi reformimist, sest Tõmošenko süüdimõistmine ja karmi karistuse määramine oli Euroopa Liidule pettumus. "Ukraina on Euroopa Liidule väga oluline partner ning Eesti on alati Ukrainat toetanud Euroopa Liidule lähenemisel, kuid Tõmošenko süüdimõistmine võib mõjutada Euroopa Liidu ja Ukraina koostööd," lisas ta.

Eesti välisministri sõnul näitas kohtuprotsess, et Ukraina õigussüsteemi ja kriminaalkoodeksit Euroopa Liidu õigusruumiga vastavusse viivaid reforme ei ole piisavalt teostatud. "Samalaadsete uute olukordade vältimiseks on vajalik Ukraina õigussüsteemi jätkuv reformimine. Oleme valmis Ukrainat vajalike uuenduste elluviimisel abistama, oma reformikogemust jagama ning nõustama elujõulise demokraatia kinnistamiseks, mis põhineks õigusriiklusel ja inimõiguste austamisel," ütles ta.

Assotsiatsioonilepingu sõlmimine ning vabakaubanduse sisseviimine on nii Euroopa Liidu kui Ukraina strateegilistes huvides, lisas ta.

Paet kinnitas, et Eesti eesmärgiks on Ukraina toetamine Euroopa Liidu idapartnerluse ja arengukoostöö kaudu ning Ukraina on ka järgmistel aastatel Eesti arengukoostöö prioriteetne sihtriik. "Peamine koostöö võiks olla seotud Ukraina avaliku sektori reformi ja eurointegratsiooni toetamisega, e-valitsemise ja infotehnoloogia võimaluste rakendamisega avalikus teenistuses, energiatõhususe valdkonna ning haridusega," märkis ta.

"Ka Eesti Idapartnerluse Keskus on valmis tihedamaks koostööks Ukrainaga. Näiteks toimub oktoobri lõpus Tallinnas e-valitsemise teemaline koolitus, kus osalevad ka Ukraina ametnikud," lisas Paet.

Ukraina välisministriga kohtus täna ka riigikogu esimees Ene Ergma, kes väljendas muret opositsiooni survestamise pärast Ukrainas, mille kinnituseks on süüdimõistev kohtuotsus endise peaministri Julia Tõmošenko suhtes.

Ergma selgitas, et õiglane kohtupidamine peab tuginema seadustele, mis on kooskõlas õigusriigi põhimõtete ning rahvusvahelise hea tava ja praktikaga. Sellest tulenevalt on oluline, et Ukraina kui Euroopa Liitu pürgiv riik harmoneerib oma seadused ELi õigustikuga, sealhulgas justiitssüsteemi ning kriminaalkoodeksi.

Poliitiliselt motiveeritud kohtuprotsessid mõjutavad negatiivselt EL ja Ukraina vahelisi suhteid, edasisi sündmusi jälgivad EL riigid väga tähelepanelikult, kinnitas ta.

Samas väljendas Ergma Eesti jätkuvat toetust Ukraina Euroopa Liidu suunalistele püüdlustele assotsatsioonilepingu sõlmimiseks ja avaldas lootust, et riik astub vajalikud sammud saavutamaks edu sellel teel.

Ergma rõhutas kohtumisel, et Eesti soovib arendada Ukrainaga tihedat koostööd nii poliitika- kui ka majanduslikes küsimustes. Eesti ja Ukraina vahel on sõlmitud enam kui 50 erinevat lepingut, mis loonud on kahepoolsete suhete edukaks arenguks tugeva baasi. Ta hindas positiivselt ka kahe riigi parlamendi vahelist suhtlemist.

Ergma sõnul peab Eesti oluliseks demokraatia, poliitilise pluralismi ja õigusriigi põhimõtetel põhinevat koostööd. Samuti Veneetsia komisjoni soovitustest kinnipidamist uue Ülemraada seaduse puhul, et kindlustada mõttevabadus ja pluralismi põhimõte parlamentaarses töös.

Ukraina välisminister hindas samuti kõrgelt kahe riigi vahelisi mitmekülgseid suhteid ja avaldas lootust, et viljakas koostöö jätkub nii poliitika- kui ka majanduse vallas. Ta andis ülevaate Ukraina sisepoliitilistest probleemidest, mis on kerkinud maailma avalikkuse tähelepanu keskmesse seoses Julia Tõmošenko kohtuprotsessiga.

Kohtumisel osales ka väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.