Saatke need kuklid Kreeka talunikele!

Sirje Rank 13. oktoober 2011, 00:00

Meeleavaldusega protestiti Tallinnas Euroopa Komisjoni maja ees eile avalikustatud ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformikava vastu, mis Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresidendi Jaan Sõrra sõnul põlistab ebavõrdsust ELi liikmesriikide põllumajandustoetustes.

"Poliitika uueneks siis, kui need toetused enam-vähem võrdsustatakse," ütles Sõrra. "Kui kava ütleb, et toetused võrdsustuvad 2028. aastaks - jumal, kas siis enam Euroopa Liitu on!" rehmas Sõrra, märkides niisama lootusetult, et tänane põllumeeste põlvkond seda aega enam oma silmaga ei näe. "Ja kui noortele tuleb signaal, et alles 2028. aastal hakkab saama normaalseid toetusi, siis läheb lihtsalt rohkem meie ettevõtlust väliskapitalile ja kogu lugu."

Paralleelselt avaldati eile meelt ka Brüsselis. "Ma just tulengi barrikaadidelt ja silm ei olegi sinine," raporteeris eurosaadik Ivari Padar, kirjeldades, et kõigi Balti riikide põllumajandusorganisatsioonide esindajad olid kohal, lipud ja loosungid väljas.

"Eesti on olnud solidaarne ja Eestile tuleb mõõta sama puuga tagasi," sõnastas Padar Eesti positsiooni, märkides, et olukord, kus Eesti põllumees saab hektaritoetust 115 eurot, samas kui Euroopa "tipud" kasseerivad üle 600 euro, ei lähe mitte.

Komisjoni ettepaneku järgi tõuseks toetus aastaks 2020 ca 146 eurole hektarist, samas kui Euroopa keskmine on 260 euro tasemel. Toetused ühtlustuks ELi keskmise tasemel alles 2028. aastal.

Ausat konkurentsi ei ole. "Kreeka ja Soomega võrreldes on Eesti toetused minimaalsed," möönis Tallinnas piketil osalenud Kaido Kirst Saaremaalt Nuudi talust, kelle tuludest moodustavad toetused ca 25-30%. "Kui konkurentidel on suuremad toetused, siis on see meile probleem, et me ei suuda maksta ei töölisele palka ega soetada vajalikku tehnikat. Ka oma toodangu eest ei saa odavamat hinda küsida," rääkis Kirst, tõdedes, et eks see tähendaks edasi virelemist, kui asjad ei parane. "Vaevalt, et poodi kinni pannakse," naeris ta.

"See on ühine liit ja kui praegu rõhutakse eriti solidaarsusele, et anname Kreekale raha, kus siis põllumajandusturul see solidaarsus mängu tuleb!" pahandas Rainer Peters Kehtna Mõisa OÜst, kandes plakatit, mis nõudis toetuste tõstmist vähemalt Euroopa keskmise tasemele.

Brüsselist Tallinnas komisjoni reformikava tutvustama saabunud ametnikele anti üle kolme Balti riigi ühispöördumine, milles taotletakse toetuste kiiremat ühtlustamist.

"See on esimene kord, kus Eesti, Läti ja Leedu saadikud on mingi teemaga ühe laua taga," kiitis pretsedenti Ivari Padar. "Seda pole Euroopa Parlamendi ajaloos enne olnud."

Poolakad ükskõiksed. Poola huvi, mis samuti Ida-Euroopa riigina väiksemaid toetusi saab, oli Padari sõnul ühisettevõtmise vastu aga leige. "Tundub, et see, mis komisjon Poolale pakub, sobib neile märksa enam kui see, mis Balti riikidele pakutakse."

Eile Tallinnas viibinud ELi põllumajandusdirektoraadi ametnik Sören Kissmeyer lubas ühisavalduse kohale viia. Samas toonitas ta, et võrdne kohtlemine ei tähenda tingimata võrdseid makseid. "Sisendite kulud ei ole samad," tõrjus ta Eesti talunike üht peamist argumenti.

Alles esimene samm õiges suunas. Eile lauale pandud komisjoni ettepanek on Kissmeyeri sõnul samm selles suunas, et suured käärid talunike toetuste vahel edaspidi väheneks. Praegu kõige madalamaid toetusi saavad kolm Balti riiki vähendavad aastaks 2020 vahet Euroopa keskmisega võrreldes kolmandiku võrra.

Kissmeyeri koostatud tabel näitas, et 2013. ja 2020. aasta võrdluses kasvab kolme Balti riigi põllumajandustoetuste kogusumma komisjoni ettepaneku järgi kõige enam, Eestis 33,2%, 132,4 miljonile eurole ja Lätis isegi 48,9%. Seda paraku kõige madalamalt tasemelt. Nendel riikidel, mille toetused enim ELi keskmist ületavad, näiteks Taanis ja Prantsusmaal, on oodata üldsumma vähenemist.

Üldplaanis jäävad Euroopa Liidu põllumajandustoetused jooksvates hindades ELi järgmises finantsraamistikus samale tasemele. Kogusumma on 435,5 miljardit eurot. Kuna inflatsiooniga pole arvestatud, siis reaalnäitajates summa väheneb.

Uuenduslik on plaanis see, et keskkonna säästmise nimel toetab komisjon osa maa reservi jätmist, mis on küsitav ajal, mil toidu hinnad löövad rekordeid ja põllumaad napib. Esmakordselt on eelarvesse kavandatud kriisireserv ning n-ö riskijuhtimise vahendid, mis peaksid talunike sissetulekutes aitama suuri kõikumisi tasandada. Varasemast suuremat rolli on pandud teadus- ja arendustegevuse rahastamisele, innovatsiooni ergutamisele ning noorte põllumeeste toetamisele.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing