Uurijad harutavad petuskeeme

Äripäev kirjutas 2007. aasta kevadel, kuidas Eesti-Vene piiril jäi miljonite eurodega vahele Igor Perepetš, ning juhtumist hakkas hargnema seni suurim teadaolev Eestiga seotud ja Bulgaarias kohtusse jõudnud rahapesu uurimine. Ajaleht Kommersant kirjutas üle-eelmisel nädalal, et Venemaa Juurdluskomitee andis kriminaalasja edasi Peterburi uurijatele. Skeemi taga seisab uurimise andmetel Elena von Messingu (varem Jelena Skorodumova, tuntud ka hüüdnime Pomidorihha järgi) äripartner Dmitri Abramkin.

Väidetavalt kuulusid kampa veel Peterburis asunud ja tänaseks tegevuse lõpetanud VEFK panga (Bank of East-European Finance Corporation ) raamatupidaja Ljubov Stetskaja ja teised "kindlakstegemata isikud VEFKi juhtkonnast".

Venemaal uuritavas skeemis osales ka Perepetš, kes 2007. aasta jaanuaris võttis Eesti firma OÜ Instmark kontolt välja üle kuue miljoni euro sularaha, millega tabati ta Eesti-Vene piiril Ivangorodis. Kommersandi artikli kohaselt Perepetš mitte ainult ei võtnud süüd omaks, vaid sõlmis uurijatega ka kohtuvälise koostööleppe.

Uurimise kohaselt muutsid kurjategijad mitme aasta jooksul panga kaudu sularahaks 1,2 miljardit rubla (ligi 28 miljonit eurot). Raha saadeti pangaülekannetega välismaale, aga tagasi Peterburi toodi üle Eesti piiri juba sularaha. Äripäev on kirjutanud, et sularaha kättesaamiseks kasutati Eestis heauskset valuuta- ja maksevahenduse firmat AS Tavid, samuti kontosid Sampo Pangas.

Eestis lõppes sama seltskonna rahapesukahtlusega seotud kriminaaluurimine mullu detsembris. "Välisriikidega koostöös ei õnnestunud tuvastada kuritegusid, mille toimepanemisest rahalised vahendid pärinesid ning Eestis ei esinenud ka muude kuritegude tunnuseid," nentis riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Teisisõnu tähendab see, et Eesti uurijatel ei õnnestunud tuvastada rahapesu tõestamiseks vajalikku asjaolu – raha kuritegelikku päritolu.

Venemaal käiva uurimise raames on kõigile asjaosalistele esitatud süüdistus ebaseaduslikus pangategevuses. Von Messing ajalehe Kommersant andmetel oma süüd ei tunnistanud, Abramkin tunnistas süüd osaliselt. Kõiki süüdistusi eitav endise VEFKi raamatupidaja teeb väidetavalt uurijatega aktiivselt koostööd.

Dmitri Abramkini ja tema kaaslastega on Eestis seotud kolm firmat – osaühingud Instmark, Sevenert ja Montevalle. Vaatamata vahepealsele rahapesu uurimise alla sattumisele Eestis tegutsevad firmad vormiliselt edasi, olles esitanud isegi eelmise aasta  aruanded. Aktiivset majandustegevust firmadel mullu siiski polnud.

Kahtlustustest ja süüdistustest pääseti siin puhtalt, kuna kriminaaluurimine takerdus. Instmarkil ja Sevenertil oli 2006. aasta aruande järgi muuhulgas nõudeid ASi Tavid vastu ehk Tavidi kaudu tehti suuremahulisi valuutavahetuse tehinguid. Kolm ettevõtet on registreeritud ühte korterisse Tallinnas Keemia tänaval.

TAUST – ÄRIPÄEV KIRJUTAS11.05.2007Eesti üks suuremaid rahapesujuhtumeid – miljonid eurod sularaha Venemaale

Keskkriminaalpolitsei asus uurima üht viimaste aegade suuremat rahapesujuhtumit, mille peategelane oli 1990ndate keskel Keila Terko ja Sillamäe Õlletehase erastamisel osalenud ärimees Juri Džeksenev. Juhtum sai alguse 6,3 miljonit euro sularaha leidmisest Eesti-Vene piiril Džeksenevi äripartneri Igor Perepetši BMWst.

07.01.2009Tavid skandaalis

Selgus, et Bulgaarias rahapesu kahtluse tõttu vahistatud Dmitri Abramkiniga seotud firma Bulgaarias, samuti temaga seotud firmad Tallinnas, olid teinud AS Tavidiga ülisuuri valuutavahetustehinguid. Tavid ei kommenteerinud kliendisuhteid, kuid andis mõista, et kõigist suurtest või kahtlusi tekitavatest tehingutest teatatakse alati vastavatele asutustele. Abramkini Bulgaaria äri sattus kahtluse alla seoses Vene maffia raha pesemisega. Kohtuveskid jahvatavad Bulgaarias siiani.

22.01.2010Rahapesijad kasutasid ära eestlaste heausksust

Äripäev avalikustas skeemi täiendavaid rahvusvahelisi lülisid. Selgus, et Eesti finantsasutusi kui heauskseid teenusepakkujaid kasutati arvatavas rahapesu skeemis korduvalt ja erinevate juriidiliste kehade kaudu.

Autor: Piret Reiljan, Indrek Kald