Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kui sõnavabadus muutub süljekausiks

Piret Reiljan 14. oktoober 2011, 00:00

Äripäev kirjutas selle aasta kevadel mitu artiklit arstide koolitusreisidest ning avaldas ravimifirma Merck Sharpe & Dohme (MSD) naistearstidele korraldatud üritusest salaja tehtud video pealkirja all "Salavideo arstide ajupesust".

Video, mille põhjal algatas ravimiamet MSD suhtes väärteomenetluse, kogus veebis üle 470 kommentaari. Nende seas torkasid silma hulgaliselt ajakirjanikku, fotograafi aga ka kommentaariumis sõna võtnud inimesi ründavad ja solvavad kirjutised.

Kommentaarid kutsusid ajakirjanikule järgmisel korral arsti juurde pöördumisel hädatappu tegema, olid labased ja ähvardava sisuga nagu "sead, teadagi, ei ela kaua", nimetasid ajakirjanikku maniakaal-depressiivseks, skisoks ja psüühikahäirete all kannatavaks ajukääbikuks.

Äripäev otsustas IP-aadresside tuvastamiseks pöörduda politsei poole. Politsei aga menetlust ei alustanud, sest ei pidanud väljaütlemisi tõsiseltvõetavaks ohuks. Selle aasta mais esitas Äripäev juristi abiga hagiavalduse kohtule ning palus kohtul tuvastada anonüümsete kommenteerijate IP-aadresside kasutajad. Kokku esitasime kohtusse avalduse 49 anonüümse kommentaari kohta.

Anonüümse solvajani keeruline jõuda. Septembri alguses tegi Harju maakohus määruse, millega teenusepakkujad Elion, EMT ja Starman avalikustasid IP-aadresside taga olevad nimed. Kokku selgitati välja 12 IP-aadressi kasutajat. Selgus, et solvavad kommentaatorid olid enamasti meditsiinivaldkonnas töötavad inimesed.

Tõsi, mitte kõikide aadresside tuvastamine ei õnnestunud konkreetse isiku nimega, vaid ära toodi asutus. Need olid Lääne-Tallinna Keskhaigla, Lasnamäe Tervisekeskus Medicum, riigi infosüsteemide amet, mis pakkus teenust Põhja-Eesti Regionaalhaiglale. Edasi pöördus Äripäev haiglate poole ja palus IP-aadressi kasutajad avalikustada. Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) õigusteenistuse juhataja Liisa Saamot ütles, et logifaile säilitatakse kaks kuud alates nende tekkimisest ja seetõttu pole haiglal võimalik kasutajat öelda.

PERHi logifailide säilitamise tähtaeg on liiga lühike, sest IP-aadressi kasutaja väljanõudmiseks tuleb pöörduda kohtusse ja kohtul kulub kasutaja kindlakstegemiseks üle kahe kuu.

"Ei ole ühtegi head õigustust sellele, kui meie IP-aadressilt on avaldatud väärituid kommentaare. Kinnitame, et tegeleme asutusesiseselt tõsiselt selle teemaga ning teeme kõik, et sellised teemad ei korduks. Kaalume logifailide hoidmise pikendamise võimalust ning teavitame töötajaid, et suhtume väga tõsiselt pahatahtlikesse kommentaaridesse," rääkis Saamot.

Suurhaiglad on hea kaitsekilp. Ka Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) teatas, et kommentaatorite autorit pole võimalik tuvastada. Haigla finantsjuht Astrid Priimägi ütles, et ühel IP-aadressil on nende organisatsioonis arvuteid 400-500 ringis ja kasutajaid 800-900. "Ebakohaste väärtushinnangute jagamine on õigustamatu tegevus. Paraku on internetiliikluse logimine LTKH mahtude juures seotud täiendavate ja võrdlemisi märkimisväärsete kulutustega ning praegu meil sellist investeeringut teha pole võimalik," vastas Priimägi.

Medicumi juhatuse esimees Jaanus Vool vabandas juhtunu pärast. "Meil on ASi Medicum poolt siiralt kahju, et avalikku ruumi on saadetud meie IP-aadressilt kommentaare, mis ei vasta Medicumi eetilistele tõekspidamistele," ütles Vool.

"Soovime selgelt rõhutada, et Teie poolt meile edastatud kommentaarides esitatu ei peegelda Medicumi kontserni, meie arstkonna, õdede ega tugipersonali seisukohti," lausus Vool. Tema sõnul suhtub Medicum töötajatesse, kes kirjutavad ebaviisakaid kommentaare, taunivalt. Medicum on seisukohal, et tervishoiutöötaja lähtub oma käitumises eelkõige meediku ametieetika koodeksist, lisas ta.

Samuti vabandas juhtunu pärast ravimifirma Bayer OÜ tegevdirektor Anti Sainast. "Bayeri väärtused põhinevad vastastikusel austusel ning meie töötaja käitumine antud juhul oli vastuolus meie firma käitumis- ja eetikaprintsiipidega," teatas Sainast.

Kust jookseb piir? "Anonüümsete kommentaaride puhul pole vahet, kas need käivad ajakirjaniku või mõne muu eluvaldkonna esindaja kohta," ütles Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Ta möönis, et mõnda isikut või organisatsiooni kritiseeriv ajakirjanik saab oma loole valulist tagasisidet. "Kui see jääb meediakriitika raamidesse, on see isegi tervitatav. Teisalt, kui hakkavad kõlama argumenteerimata väited ja isiklikud solvangud ja ähvardused, tuleb pöörduda kommentaariumikeskkonna haldaja poole ning vajadusel ka politseisse," soovitas ta.

Ent kust jookseb piir, kus loo allikas, avaliku elu tegelane või ajakirjanik võib tunda end solvatuna? Vandeadvokaat Ants Nõmperi hinnangul sellist piiri ei olegi. "Mitte keegi ei pea taluma vulgaarsusi. Tõsi, selliseid laste vulgaarsusi nagu "lollpea" peavad avaliku elu tegelased teatud juhtudel taluma, aga vaevalt, et sellistes sõnades ka keegi probleemi näeb," märkis ta.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul tuleb meediaväljaannetel aina enam selle nimel vaeva näha, et kommentaare lugedes ei saaks inimesed haiget. "Toimetus sekkub kommentaarivoogu, kui meie allikad, lugudes esinevad inimesed või ajakirjanikud rünnaku alla satuvad. Ajakirjanikud peavad olema väga paksu nahaga, sest nemad on kommenteerijatel väga tihti hambus. See, et nad ajakirjanikuna töötavad, ei tähenda, et nad peavad leppima ka süljeämbri rolliga," rääkis Kopli.

Ravimifirma MSD poolt naistearstidele korraldatud ajupesu paljastanud artikli juurde kirjutas kõige räigemad kommentaarid ravimifirma Algol Pharma endine ärijuht, nüüd äriregistri andmetel meditsiiniseadmete ning apteegikaupade müügiga tegeleva firma Lorenzo Pharma kontaktisik Jaanika Korka. Ameeriklastele kuuluv Lorenzo Pharma loodab Eestis koostööd teha haiglate ja apteekidega ning samuti ravimite hulgimüüjatega Tamro ning Magnum Medical.

Korka postitas MSD reklaamüritust kajastanud artiklite juurde ligi poolsada anonüümset kommentaari nii oma kodust Rakverest kui ka tööandja arvutist. Ta on kommenteerinud selliste nimede alt, nagu Ferdinand, Ott, Kardi, patsient, Hanno, Tärn, Pipi, Tiia, maniakaal-depressiivne kadri, boikoteerige Äripäeva, joodikson, Ropp Raivo jne.

Alljärgnevad on vaid mõned näited Korka kirjutatud kommentaaridest (kirjapilt muutmata - toim).

"MSD võiks Joodiskoni kohtuse kaevata ebaseadusliku jälitustegevuse eest. Kui järgmine kord artsi juurde pöördub, siis tuleks talle hädatapp teha".

"Mari-Liis, andkem vaesele idioodile andeks, ta ei vastuta oma tegude ja sõnade eest. Me kõik oleme juba mõnda aega aru saanud, et inimene on psühhiliselt haige ja oma pingete maandamiseks vajab väljundit/…/".

"/…/Tõesti piinlik, üks roomab mööda nurgataguseid väriseva käega salaja filmides, teine peab sellele skisole siin suur ülistuskõnet /…/.

/…/jakobsoni-arseen peaks igale ajakirjanikule ainult kasuks tulema. muud rohtu neil vaja polegi".

"Meedikuna on mul siiras mure ajakirjanik Jakobsoni tervise pärast. Kottis silmaalused, tugev ülekaal, räsitud välimus, mis viitab tõsisele vaimsele ülepingele või ka halvemal juhul F-diagnoosile. Käitumise järgi otsustades tuleks tal järgmisel korral psühhiaatrite konverentsist osa võtta, ehk paneb suure filmimise tuhina kõrvalt midagi kasulikku kõrvataha ja pöördub abi saamiseks arsti poole. Maniakaalsus on paraku haigus mis kipub süvenema".

Äripäev püüdis mitu korda Korkat tabada Lorenzo Pharma kontorist Koidu tänaval Tallinnas, samuti Rakverest, kus ta elab ja kuhu on registreeritud talle kuuluv meditsiiniettevõte Bioksra. See meil aga ei õnnestunud.

"Olen korduvalt teile öelnud, et ei soovi teiega suhelda ja palunud mind ja minu perekonda enam mitte tülitada," saatis ta ajakirjaniku küsimuse peale sms-i.

Virumaa Teataja kirjutas septembris, et Korka on üks, kes Tamsalus Leader-programmi toel algatatud ettevõtluskursuse "Ideest ettevõtteni" läbi tegi.

"Täpsemalt kirjutan riigihankeid välisfirmadele. Tulevikus plaanin firma arendust samuti meditsiinivaldkonnas ja ehk õnnestub luua üks toimiv perekeskus, kus saavad nõu ja hoolt rasedad naised, noored emad väikeste lastega," ütles Korka ajalehele. "Idee johtub õpitud erialast, mis omakorda viis mind uuesti koolipinki, et kord õpitud amet taas meelde tuletada ja töösse rakendada. Kui midagi kire ja hingega teha, saab kõikidest raskustest üle. Ja rõõm, mis ise rajatud ettevõttest tuleb, on proovimist väärt."

Ravimifirma MSD võimalikku seadusrikkumist kajastanud artikli juures anonüümselt ajakirjanikku rünnanud arst Reet Kitus ütles, et interneti kommentaariumides arvamuse avaldamine on tavapärane praktika ja ka kõige operatiivsem viis oma arvamuse avaldamiseks enamikule lugejaskonnast. Eetilised normid kehtivad sõltumata ametist. Vabandan ebatsensuurse väljenduse kasutamise eest."

Kommentaariumis end juristiks nimetanud ravimifirma Bayer OÜ töötaja Ruth Vaher ei osanud vastata küsimusele, miks otsustas ta rünnata ajakirjanikku anonüümselt. "Ma ei oska seda kommenteerida," märkis ta.

Jaanika Korka kõrval teine ropu suuga aktiivne kommenteerija oli Medicumis töötav naistearst Heiki Kapp. Ta kirjutas ühel päeval 26 kommentaari ja kasutas nimesid zzz, xy, Lindiskandaal, aaa, abs, jt. Tema sulest pärinevad näiteks sellised kommentaarid (kirjapilt muutmata - toim):

"Mitte keegi ei kohusta Sind rasetumisvastaseid vahendeid kasutama. Kepi ni,et vahutab ja maksa abordi eest."

"Ärge tarvitage ravimeid ja surge varault."

"Keegi ei sunni ostma kinnisel teadusüritusel tutvustatud tooteid. Keppige nõrkemisini, tehke aborte ja jääge viljatuks. Vaadake avalikku ajupesu Arielist, Liberost, Saaremaa viinast jne. Edu"!

Tahtsime Teile näidata ühte paberit. Kas need kommentaarid tulevad Teile tuttavad ette? Jah, tulevad küll… Ma ise üritusel ei osalenud, aga ma vaatasin videot Äripäevast. Sellised üritused on maailmas väga levinud.

Aga kuidas need Teie kommentaarid seostuvad selle teemaga. Need on kohati, võib isegi öelda, et vulgaarsed. Jah, siin on vulgaarsust ka sees, on küll, jah.

Niivõrd ärritas Teid see teema? Ega see toimib üle maailma tegelikult niimoodi, see ei ole ju mingi uudis. Vähemalt minu jaoks küll mitte.

Te kirjutate siin, et Teie ei saadaks ajakirjanikku mitte kuu peale, vaid teeksite nii, et tal kaoks igaveseks tahtmine laimata. Mida Te selle all mõtlesite? (vaikus - toim).

Kõlab natuke ähvarduse moodi. Noh, ega näiteks kui mina kutsun külla kellegi enda koju, siis ei tohiks videot teha, kui mulle see ei meeldi. Ja kui vaadata näiteks poodides, siis seal on sildid, et fotografeerimine ja pildistamine keelatud, sest omanik seda ei taha.

Aga mida see tähendab, et Teie teeksite niimoodi, et tal kaoks igaveseks tahtmine laimata? Sellepärast, et seal oli ikka niimoodi, nagu ma kolleegidelt kuulsin, et viis tundi oli teaduslikke loenguid ja pärast oli väike söök ja naps.

Ravimiamet otsustas ju trahvida seda ravimifirmat. Järelikult oli seal ikka midagi valesti. Noh, võib-olla alkohol ei sobiks sinna, see on küll õige. Aga kui ikkagi viis tundi istuda vabast ajast reedesel õhtul, siis… Mina parem istun kodus, söön kodus ja vaatan telekat.

Te olete naistearst ja võtate vastu kliente. Ja siis Te kirjutate siin, et keppige nõrkemiseni, tehke aborte ja jääge viljatuks. Kas Te oma nimega kirjutaksite ka alla sellisele avaldusele? Noh, võib-olla siin on emotsiooni liialt palju. Aga tegelikult see ravimifirma on ikkagi Eestis üks suuremaid ja nende preparaate ikkagi kasutatakse väga palju.

Aga kui me räägime sellest probleemist ehk anonüümsetest kommentaaridest, mis on tihti solvavad, ründavad. Miks Te nii tegite ja kas arvate ka praegu, et oli õige nii käituda? No võib-olla oleks, jah, diplomaatilisem pidanud olema. Võib-olla jah…

Kas tunnete, et kellegi ees oleks vaja vabandada, lugejate ees või…? No kas peab salaja videot tegema? See on minu jaoks probleem, et miks salaja videot teha. Kui vaja, siis… Sageli teaduskonverentsidel mõni paneb statiivi üles ja filmib avalikult.

Antud juhul täitis see eesmärki, sest ettevõte toimis valesti ja tegi keelatud reklaami. Aga kunagi oli ju lindiskandaal Edgar Savisaarega. Ei tohi isegi salaja lindistada teksti, kõnelusi. Ja siin salaja lausa filmitakse. No kus siin õigusriik on?

Te oleksite siis võinud enda nime alt kommenteerida. Kas Te oma nime all oleksite sama öelnud, selles on ka küsimus. Ma arvan, et see tekitas hoopis vastupidise efekti lõpuks. Lõpuks on see firmale hoopis reklaam tegelikult. Ega arstid ei jäta ravimite kirjutamist, nemad kirjutavad seda isegi rohkem võib-olla. Ega see MSD trahv on väga väikene ja vastupidi, reklaam Äripäevas ainult suurendab firma läbimüüki.

Nende artiklitega seoses arstid rääkisid palju ajakirjanike eetikast. Samal ajal, kui arstid ise kirjutavad selliseid kommentaare anonüümselt, siis mis olukord arstide eetikaga on? No kuidas eetika? Ravimile ei tohi reklaami teha, aga Saaremaa viinale tohib teha reklaami? Lapsed vaatavad ka seda televiisorist. Kas see on siis eetiline? Ma arvan, et see ei ole eetiline.

Meediafirmade toimetajad ja spetsialistid peavad anonüümsete kommentaariumite ohjamisel kõige olulisemaks väljaannete enda rolli - modereerimist, hea tava tutvustamist ning vajadusel kommenteerijate avalikustamist. Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul tuleb kommentaaride ohjamisel leida kuldne kesktee. Ideaalis tuleks tema sõnul kommentaare filtreerida juba enne nende avalikustamist, ent see takistaks ühtlasi asjalike ja viisakate lugejate diskussiooni reaalajas. "Solvavad ja mõnitavad kommentaarid tuleb esimesel võimalusel kustutada ja nende autoritele tulevikus kommenteerimine võimatuks muuta," ütles Kopli.

Eeltsenseerimine pole hea lahendus. "Ilmselt on ka tulevikus kokkuleppeline printsiip roppuste ja solvangute ehk argumenteerimata ja emotsionaalsete isiklike väidete eemaldamine moderaatorite poolt tagantjärele mõistliku aja jooksul," arvas ka Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) juht Mart Raudsaar. Ta selgitas, et kui muuta kommentaariumid nii-öelda eeltsenseeritavaks toimetuste poolt, siis nende mõjukus väheneb, kuna suure töömahu tõttu poleks toimetustel võimalik kõiki kommentaare eelnevalt läbi lugeda ning kontrollida nende faktitäpsust.

Postimees Online'i vastutav väljaandja Aivar Reinap märkis, et olukord kommentaariumis on aasta-aastalt paranenud. Postimehe veebis on kokku viis moderaatorit, kes hoiavad kommentaaridel jooksvalt silma peal. Lisaks saavad ebasobivatest kommentaaridest teatada lugejad ja neil puhkudel tehakse toimetuses sobivuse kohta otsus võimalikult kiiresti.

Oht reageerida üle. "Oleme kasutanud võimalust kommentaatoritele IP-blokeeringu panemiseks ning selgelt pahatahtlike kommentaatorite suhtes oleme teinud aktiivselt koostööd õiguskaitseorganitega," rääkis Reinap. Ta lisas, et Postimees plaanib teatud artiklite kommenteerimise lubamist vaid oma nime alt, kuid arvestama peab kindlasti ka ülereageerimise ohuga.

Anonüümsete kommentaatorite ühe meelispaiga Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald näeb sarnaselt Reinapiga trendi, et pahatahtlikud kommentaarid vähenevad, ent tõsi, pole siiski veel lõplikult kuhugi kadunud. "Anonüümne kommenteerimine jääb," on Soonvald kindel, kuid Delfi on julgustamas lugejaid ka end identifitseerima ning on loonud kommentaatoritele enese registreerimise võimaluse kas varjunime või pärisnimega, tekitades kommentaatoritele profiilid.

Soonvald meenutas viimase aja ühe teravama juhtumina olukorda, kus Tallinna linnavalitsuse IP-aadressilt saabus Delfi kommentaariumisse isiklik solvang surnud keeletoimetaja Helju Valsi aadressil. Toimetus otsustas jõhkra kommentaari koos allikaga avalikustada. "Meie kohus oli näidata, kus sünnib arvestatav hulk kommentaare, mille sisu ja motiivid ei ole sugugi mõistlikud ega diskussiooni edendavad," põhjendas Soonvald.

Postimehe online'i eest vastutav Reinap tõi viimasest ajast välja Andrus Veerpalu dopinguskandaali avalikustamise, millele järgnes rünnak ajakirjanike vastu. Neil juhtumitel palus Postimees ka politsei abi ja sai kinnitust, et vastavate isikutega võttis politsei ühendust - toimetusele neid kommentaatoreid siiski ei avalikustatud.

Meedia- ja suhtekorralduse ekspert Daniel Vaarik näeb anonüümse kommentaariumi parima ohjamise viisina kombinatsiooni leebest autentimisest ja kindlakäelisest modereerimisest. "See tähendab, et inimesed võivad küll esineda varjunime all, kuid kui nad seda õigust kuritarvitavad, eemaldatakse nad diskussioonist," selgitas ta. Kui nad on aga rikkunud seadust, õhutanud viha, siis ma arvan, et on õigustatud ka nende nimede avalikustamine, lisas Vaarik.

Anonüümsus rikastab elu. Anonüümne kommentaarium rikastab Vaariku hinnangul elu ning on suurepärane tagasisidekanal lugude autoritele, ent oluline on välistada sellise võimaluse kasutamine palgatud klikimeistrite ja elust tüdinenud inimeste poolt, kes tahavad teistele halba. "See on tänase tehnoloogiaga täiesti võimalik, loodan, et Eesti meedia saab sellest aru," märkis ta.

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli sõnul on kõige parem kommentaatorite ohjamine teadmine, et internetis puudub anonüümsus. "Mõelgem enne, kui midagi kusagile kirjutame," sõnas ta. Äripäev kustutab EALLi kommenteerimise heale tavale mittevastavaid kommentaare, ent eraldi moderaatorit selleks pole. "Avalikustama peaks ehk kõige karmimad näited," ütles Mandel.

Inimesel on teda solvanud anonüümse kommentaatori nime või IP-aadressi teadasaamine võrreldes näiteks ajakirjanikuga keerulisem, ütles advokaadibüroo Raidla, Leijns & Norcous partner Ants Nõmper.

Tema sõnul tuleb IP-aadressi teadasaamiseks esmalt pöörduda meediafirma poole. Üldjuhul saadavad meediaväljaandjad aga taotluse tegija "puu taha", viidates online'i kommentaaride heale tavale, millega see info antakse välja ainult politsei või kohtu nõudel. Seega peab tavainimene kaks korda kohtu poole pöörduma ja kaks korda ka riigilõivu tasuma, kirjeldas Nõmper probleemi.

"Anonüümsed netikommentaarid on online-meedia loodud ja nendega kõige efektiivsemalt saabki tegeleda looja ise, mitte kohus, politsei ega seadusandja," ütles Nõmper. "Kõige kiiremini ja kõige odavamalt ja efektiivsemalt saab meedia ise muudatusi tuua. Kui laps läheb ülekäte, pole põhjust vaadata alaealiste komisjoni või politsei poole, vaid me kõik vaatame lapsevanema, antud juhul meediaorganisatsioonide poole. Online-meedial tuleks esimese asjana teha võimalikult lihtsaks IP-aadresside kättesaamine, miks mitte IP-aadressid kohe kommentaari kõrval ilmutama. See soodustab kommenteerijate vastutustunnet," ütleb Nõmper.

Ohjamiseks on Nõmperi sõnul aga mitu võimalust, alates eelkontrollist ja lõpetades vastutusega. "Eelkontrolli saab teha nii automaatselt (mitte avaldades teatud sõnu sisaldavaid kommentaare) kui ka moderaatorite kaudu. Moderaatorid omakorda muidugi soovivad raha saada, aga tasuta lõunaid ei ole - kui ikka on soov midagi muuta, siis peab arvestama täiendavate väljaminekutega."

Sõnavabadus ei võrdu tingimata anonüümsusega. Arvamuse avaldamise võimalus ei võrdu õigusega solvata ja labasustega risustada teiste arutelu. Samas, sisukas arvamusavaldus ei vähenda ka oma väärtust, isegi kui ta on anonüümne. Küll ei loe ilmselt arukad inimese enam ammu anonüümseid kommentaare, sest kui kellelgi on midagi öelda, saab seda vabas Eestis oma nime alt piiramatult teha.

Mulle tundub, et trend on muutumas. Meediaväljaanded on hakanud otsima võimalusi arutelu sisukamaks muutmiseks ja labasuste vähendamiseks kommentaariruumis. Lõviosas just meediaväljaannete suunata on, kas kommentaariruum on "peldikusein" või sisuline arutelu.

Mulle isiklikult meeldib Eesti Päevalehe idee kommentaatori identifitseerimisest nagu ka Postimehe ja Delfi ideed, et oma arvamuse väärtuslikumaks muutmiseks on võimalik kasutada oma nime või kindlat kirjanikunime.

Kas seda peaks seadusega muutma? Seadus ei asenda kultuuri ja lastetuba. Seadusega saab muuta lihtsamaks seda, et võimalikke solvajaid oleks kergem tuvastada. Sarnasel teemal ka justiitsministeeriumis kogunenud jälitustegevuse regulatsiooni analüüsiv töörühm on mõtteid vahetanud, et IP-aadressi omaniku tuvastamine oleks lihtsam. Küll ei ole see siiski mõeldav ilma menetluseta. Kui tegu on näiteks identiteedivargusega, siis tuleks pöörduda politseisse või prokuratuuri. Tsiviilasjades jääb inimesele siiski võimalus paluda meediaväljaandelt ilma kohtumääruseta IP-aadressi ning meediaväljaanne otsustab oma poliitika üle ise. On võimalus oma õiguste kaitseks ka kohtu kaudu tegutseda.

On täiesti arusaadav, et eetiliselt-moraalselt on selliste kommentaaride olemasolu väga häiriv ning ühiskonna valdava osa moraalinormide kohaselt tuleb sellised arvamusavaldused üheselt hukka mõista. Ka politsei hinnangul peaks kehtima deviis: kui julged öelda, siis julge ka vastutada.

Karistusseadustik näeb tõepoolest ette karistuse nii ähvardamise kui ka vaenu õhutamise eest, kuid need on kohaldatavad vaid siis, kui kuriteo koosseis on täidetud. See saab kohaldamisele tulla ainult siis, kui ähvarduse sisu on tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine ning kannatanul on alus karta ähvarduse täideviimist.

Selge on samas ka see, et kõiki isikute õigusi ei saa kaitsta politsei kriminaalmenetluse kaudu. Kriminaalmenetlus on siiski isiku põhiõigusi oluliselt riivav menetlusliik. Kui probleemile on võimalik leida lahendus ilma kriminaalmenetluseta, tuleb eelistada seda viisi.

Eesti on õigusriik ning seadusandja on näinud ette ka vastavad instrumendid inimeste õiguste kaitseks, näiteks õigus pöörduda enda õiguste kaitseks ja võimaliku tekitatud kahju hüvitamiseks kohtu poole.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing