Polli prügila rahastamise otsus vaidluste rägastikus

Koit Brinkmann 14. oktoober 2011, 00:00

KIK otsusesse lisati punkt, mille järgi ei tohi projektiga alustada enne, kui on saadud Euroopa Komisjonilt kinnitus, et tegemist ei ole riigiabiga. Selle punkti vaidlustaski OÜ Polli Prügila, kelle arvates ei ole neile 3,2 miljoni euro eraldamine riigiabi ning KIK ei peaks vastavat kinnitust küsima.

"Oleme seisukohal, et selle toetuse näol ei ole tegemist riigiabiga, sh lubatud riigiabiga ega grupierandiga, mistõttu puudub vajadus teatise esitamiseks Euroopa Komisjonile. Õiguskindluse huvides teatise esitamine pärast taotluse rahuldamist rikub vaide esitaja õigusi," on Polli Prügilat esindava advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaadi abi Paul Kerese seisukoht KIKile esitatud vaides. Vaide esitaja arvates tekib neil edasise viivituse tõttu ka varaline kahju.

Samas on vaide esitamine mõneti ootamatu, sest 25. märtsil KIKis toimunud kohtumisel ütles Polli Prügila nõukogu liige Anti Tammeoks, et edaspidiste vaidluste ennetamiseks ja vältimiseks on oluline Euroopa Komisjonilt saada riigiabi loa kinnitus. Tammeoks märkis, et see on mõistlik igal juhul, isegi kui vastuse saamiseks kulub kuus kuud.

Kevadel avas KIK ka Euroopa Komisjoni riigiabi keskkonnas SANI vastava õiguskindluse taotluse koostamise. Polli Prügila esindaja, advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat Tanel Kalaus esitas seal mais seisukohad, miks toetus ei ole riigiabi. Rahandusministeeriumi esindaja Maris Kalda aga ei uskunud oma vastuses, et komisjon saaks nende seisukohtade põhjal teha otsuse, et tegu pole riigiabiga.

Ragn-Sells ei anna alla. Kui Euroopa Komisjonis otsustatakse, et tegemist on riigiabiga, siis ühtekuuluvusfondi toetusraha Polli Prügilale välja maksta ei tohi. Ragn-Sellsi arvates on toetuse andmine Polli Prügilale riigiabi ning seepärast vaidlustati taotluse rahuldamise otsus. KIK jättis vaide rahuldamata, Ragn-Sells pöördus edasi halduskohtusse.

Ragn-Sells oli varem koos Eesti Energiaga samuti esitanud taotluse toetusraha saamiseks, kuid see tunnistati nõuetele mittevastavaks. 2010. aasta suvel allkirjastas Reformierakonda kuuluv tollane keskkonnaminister Jaanus Tamkivi määruse, millega avas KIKi kaudu rahastatava meetme Kagu-Eestisse prügila rajamiseks.

Prügila ehitamise vajadust justkui polegi. Kava Kagu-Eestisse prügila rajada peavad mitmed jäätmeäriga seotud inimesed poliitiliseks otsuseks. Kuna lähiaastatel valmivad mitmed jäätmekütusetehased ning ka Eesti Energia jäätmepõletusplokk, siis kaob vajadus olmejäätmete ladestamise järele. Olemasolevaid prügilaid tuleb hakata hoopis kas sulgema või muuks otstarbeks ümber kujundama.

Polli Prügila enamusosalus kuulub MTÜ-le Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus, mille taga on MTÜdega Eesti Pakendiringlus, Elektroonikaromu ning Eesti Rehviliit seotud äriseltskond. Väiksemad osanikud Polli Prügilas on Tartu, Viljandi ja Valga linn ning Karksi vald.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing