Veebiterroristi reedab teadmatus tabatavusest

ÄP 14. oktoober 2011, 00:00

Äripäev kirjutab täna anonüümsete kommentaaridega kaasnevast probleemist - veebiterrorist, kus argumenteeritud arutelu asemel hakatakse kas artikli autorit või selle mõnda osapoolt valimatute ja vulgaarsete sõnadega solvama, mõnitama ning viha õhutama.

Äripäeva eesmärk anonüümsete kommentaatorite paljastamisel oli näidata ja hoiatada, et selline tegevus ei ole täiesti anonüümne ja reeglite rikkuja on vajadusel tuvastatav. Samas ka värskendada arutelu sõnavabaduse üle - kus läheb piir, mil vabadusest saab terror.

Äripäeva kogemus näitab, et valdavalt kommenteerivad inimesed artiklis püstitatud teemasid. Kuid aeg-ajalt kerkib esile kas tundlik teema või esineb teatud persoon, kelle või mille suhtes ollakse juba eelnevalt negatiivselt meelestatud ning kus sisuline arutelu asendub leimiga. Antud juhul oli tegemist kõige räigema anonüümse rünnakuga ühe isiku vastu, mida toimetus mäletab.

Äripäevale oli üllatav, et pealtnäha anonüümsete ropusuiste kommentaatorite taga pole mitte elu hammasrataste vahele jäänud, tasakaalutud või probleemidega inimesed, vaid haritud ja edukad oma ala spetsialistid.

Äripäeva hinnangul on tegu sulaselge harimatusega. Esiteks lähtuvad kommentaatorid väärast arusaamast, nagu oleks nad internetis täiesti anonüümsed. Käituvad sarnaselt 2007. aasta aprillimässu rüüstajatega. Kuid nagu kesklinna tänavatel, saab ka internetis hõlpsasti tuvastada igaüht, kes reegleid rikub. Teiseks pealiskaudsus ja vulgaarsus - sisusse süvenemise ja argumenteerimise asemel sõimatakse valimatult isikuid.

Äripäeva rõõmustas nende ettevõtjate reageering, kes ei hakanud probleemi eitama, vaid tunnistasid ja taunisid seda. Kahjuks oli neid vähemus. Ilmselt nii mõnegi ettevõtte juht pole mõelnud, mida tema töötajad internetis teevad. Tagajärjeks võib olla mitte ainult kommentaatori, vaid kogu ettevõtte maine kahjustamine. Seetõttu tasub igas ettevõttes teema käsitlemist ja reeglid seadmist.

Ajakirjandust on süüdistatud, et nad kaitsevad anonüümseid kommentaatoreid. Näiteks annavad IP-aadressid välja vaid kohtu loal, mis on ajakulukas ja tülikas. Äripäev lähtub ajakirjanduse põhimõttest, et allikaid tuleb kaitsta. Samal ajal teeme lähtuvalt juhtumist alati vastavate asutustega koostööd. Äripäev ei kavatse ka edaspidi anonüümseid kommentaatoreid põhjuseta tuvastada.

On vaieldud, et näiteks Põhjamaades ei ole lõviosas keskkondades anonüümne kommenteerimine lubatud ning kas Eesti ei peaks sama teed minema. Äripäeva meelest peab anonüümse kommenteerimise võimalus iseenesest jääma. Esiteks näitab kogemus, et anonüümsus tagab kommentaarides selgelt vabama õhkkonna, sisulise arutelu ja näited ning arukad ettepanekud. Hea näide on siinkohal LHV foorumid, kus esinetakse varjunimede all. Teiseks on ameteid, kus töötavad inimesed tahavad oma ideid välja öelda ja oleksid ka nõus seda tegema oma nime all, kuid võetud ametikohustused seda avalikult teha ei luba. Anonüümsus annab selle võimaluse.

Äripäev soovitab kommentaarides alati lähtuda lihtsast põhimõttest: öelda vaid seda, mida ka tegelikult arvad, kuid nii, et samad sõnad jääksid kehtima ka nime avalikuks tulekul. Sõnavabadus tähendab omada isiklikku arvamust ning öelda seda välja, kartmata tagajärgi. Kuid samal ajal tuleks ühiskonnareegleid tuleks järgida ka veebis.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 19:04
    Otsi:

    Ava täpsem otsing