Polli prügila rahastamise otsus vaidluste rägastikus

KIKi otsusesse lisati punkt, mille järgi ei tohi projektiga alustada enne, kui on saadud Euroopa Komisjonilt kinnitus, et tegu pole riigiabiga. Selle vaidlustaski Polli Prügila, kelle arvates ei ole neile 3,2 miljoni euro eraldamine riigiabi ning KIK ei peaks vastavat kinnitust küsima.

"Oleme seisukohal, et käesoleva toetuse näol ei ole tegemist riigiabiga, sh lubatud riigiabiga ega grupierandiga, mistõttu puudub vajadus teatise esitamiseks Euroopa Komisjonile. Õiguskindluse huvides teatise esitamine pärast taotluse rahuldamist rikub vaide esitaja õigusi," on Polli Prügilat esindava advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaadi abi Paul Kerese seisukoht KIKile esitatud vaides. Vaide esitaja arvates tekib neil edasise viivituse tõttu ka varaline kahju.

Samas on vaide esitamine mõneti ootamatu, sest 25. märtsil KIKis toimunud kohtumisel ütles Polli Prügila nõukogu liige Anti Tammeoks, et edaspidiste vaidluste ennetamiseks ja vältimiseks on oluline Euroopa Komisjonilt saada kinnitus riigiabi loa osas. Ta märkis, et see on mõistlik igal juhul, isegi kui vastuse saamiseks kulub kuus kuud.

Kevadel avas KIK ka Euroopa Komisjoni riigiabi keskkonnas SANI vastava õiguskindluse taotluse koostamise. Polli Prügila esindaja, advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat Tanel Kalaus esitas seal mais seisukohad, miks toetus ei ole riigiabi. Rahandusministeeriumi esindaja Maris Kalda aga ei uskunud oma vastuses, et komisjon saaks nende seisukohtade põhjal teha "ei ole riigiabi" otsuse.

Kui Euroopa Komisjonis otsustatakse, et tegemist on riigiabiga, siis ühtekuuluvusfondi toetusraha Polli Prügilale välja maksta ei tohi. Ragn-Sellsi arvates on toetuse andmine Polli Prügilale riigiabi ning seepärast vaidlustati taotluse rahuldamise otsus. KIK jättis vaide rahuldamata, Ragn-Sells pöördus halduskohtusse.

Ragn-Sells oli varem koos Eesti Energiaga samuti esitanud taotluse toetusraha saamiseks, kuid see tunnistati nõuetele mittevastavaks. 2010. aasta suvel allkirjastas Reformierakonda kuuluv tollane keskkonnaminister Jaanus Tamkivi määruse, millega avas KIKi kaudu rahastatava meetme Kagu-Eestisse prügila rajamiseks.

Seda peavad mitmed jäätmeäriga seotud inimesed poliitiliseks otsuseks. Kuna lähiaastatel valmivad mitmed jäätmekütusetehased ning ka Eesti Energia jäätmepõletusplokk, siis kaob vajadus olmejäätmete ladestamise järele. Olemasolevaid prügilaid tuleb hakata hoopis kas sulgema või muuks otstarbeks ümber kujundama.

Polli Prügila enamusosalus kuulub MTÜ-le Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus, mille taga on MTÜ-dega Eesti Pakendiringlus, Elektroonikaromu ning Eesti Rehviliit seotud äriseltskond. Väiksemad osanikud Polli Prügilas on Tartu, Viljandi ja Valga linn ning Karksi vald.

Riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Selle kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

TAUSTOÜ Polli Prügila osanikudMTÜ LEA - 65%Tartu linn -  25,5%Viljandi linn - 5%Valga linn - 3,5%Karksi vald - 1%

Polli Prügila nõukogu liikmed on Anti Tammeoks, Toomas Tauts, Margus Hanson, Rein Triisa ja Olev Lüütsepp.Allikas: äriregister