Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikontroll: kultuur saab liiga palju raha
Eesti panustab kultuurile, eriti kultuuriasutuste betooni, liiga palju raha ja see on väikesele riigile selgelt üle jõu, ütleb riigikontroll 2010. aasta aruandes.
Aastatel 2005–2010 jagas kultuuriministeerium investeeringuteks spordi- ja kultuuriobjektidesse kokku üle 2 miljardi krooni. Sellest enamiku jagamise otsustab Kultuuriministeerium investeeringute kava alusel (2,045 miljardit krooni). Riigikogu otsusega toimus suurimate investeeringuobjektide (Kumu ja Eesti Rahva Muuseumi uus hoone) rahastamine Eesti Kultuurkapitalile laekuvast hasartmängumaksust (0,605 miljardit krooni). Suuremad investeeringuobjektid on raha saanud või taotlenud peamiselt Euroopa Liidu regionaalarengu fondist, et arendada külastus- ja ettevõtluskeskkonda. Seetõttu pole investeeringute peamiseks eesmärgiks olnud mitte otseselt kultuuri toetamine, vaid eeskättettevõtluse ja turismi arendamine.
Riigikontroll korraldas 2010. aastal auditi, milles analüüsiti kultuuriministeeriumi tegevust investeeringute jagamisel, planeerimisel ja kasutamise kontrollimisel. Riigikontroll leiab, et kultuurirahade jagamine pole olnud läbipaistev ega jätkusuutlik. Investeeringute otstarbekust ei hinnata. Kultuuriministeerium kontrollib eraldatud raha kasutamist vaid formaalselt. Enamasti piirdub see planeeritud ja tegelike kulude võrdlusega. Objekte töö käigus kohapeal kontrollimas ei käida.
Ühtlasi on kultuuriministeeriumi prioriteediks riigiasutused ja ELi raha ärakasutamine, märgib riigikontroll. Võrreldes 2007. aastaga tõusis riigiasutuste investeeringute hulk 2010. aastaks enam kui kahekordseks. Uute hoonete ehitamine ja ülalpidamine toimub seejuures ülejäänud valitsemisala tegevuse arvelt.
"Kas teadsite, et ainuüksi suuremate objektide rajamisega ehitatakse juurde üle 8 hektari kultuuriasutuste põrandapinda, mille majandamiseks tuleb lähitulevikus raha leida?" küsib riigikontroll.
Ükskõik millise skeemi alusel uusi hooneid ehitatakse (kas riigieelarve raha, laenu või liisingu või Euroopa Liidu toetuste eest), ei päästa see suurenevate tegevuskulude katmisest ja see raha tuleb igal juhul leida riigieelarvest, vastab riigikontroll ise.
Ükski riiklik kultuuriobjekt pole siiani suutnud end omatuludest ära majandada, lisab riigikontroll. Plaane peetakse aga ainult ehitamis- või renoveerimiskulude katmiseks. Majanduslikele aspektidele, sealhulgas suurenevatele tegevuskuludele, mis kaasnevad uute või suurenenud hoonete ülalpidamisega ning enamasti ka töötajate arvu kasvuga, Kultuuriministeeriumi otsustusprotsessis piisavalt tähelepanu ei pöörata.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.