Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti kinnisvara Euroopa tormi eel
Kinnisvaramulli indeks langes võrreldes eelmise kuuga 0,19 protsenti ja jäi pidama 51,1 punktile. Võrreldes eelmise aasta näitajaga on indeks siiski 3,3% kõrgemal tasemel.
Indeks on teist aastat järjest liikunud samal tasemel märkimisväärsete tõusude ja langusteta. Turuaktiivsuse taastumise ootus pole täitunud.
Viimastel aastatel kuhjunud nõudlus eluasemeturul on korterite müügihindu Tallinnas kergitanud. Esimese laine korteriarendajad on edukalt kriitilised müügimahud realiseerunud.
On kujunemas olukord, kus uute projektide pakkumine on turul hääbumas. Selgete lahendusstsenaariumide puudumisel euroalas ning ehitushindade järsu kasvu tõttu on paljud kinnisvaraarendajad uusarendusprojektid külmutanud.
On tõenäoline, et pakkumise kokkutõmbumine turul on suurem kui potentsiaalse nõudluse kahanemine. Prognoosime 12 kuu jooksul hinnatõususurvet nii korterite müügihindadele kui ka äripindade üürihindadele.
Septembris toetasid kinnisvaramulli indeksi tõusu elamumaatehingud ning tehingud hoonestatud ja hoonestamata ärimaaga. Indeksit surusid langusesse aga tootmishoonete ja maatulundusmaa tehingud.
Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse tipus 2007. aasta veebruaris.
Kinnisvaraturu põhi aga oli aasta tagasi 2010. aasta juunis, mil kinnisvaramulli indeks jõudis 49,8 punktile.
Indeks on selle aasta septembriks põhjast 4,5% kõrgemale tõusnud.
Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors'i arvutatav indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igal kuul maa-ameti ja KV.EE elamispindade, äripindade ja maa andmete põhjal.
Autor: Urmas Laur