Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haagiseeksportijast sai esimene tehnoloogialaenu omanik
"Kindlasti on ta vajalik ka selle jaoks, et vähendada sisseostetavat allhanget, sest senini oli detaile, mida me ei suutnud ise teha ja pidime sisse ostma, kas siis Eestist või mujalt Euroopast," selgitas laenuvajadust Bestneti juhatuse liige ja finantsjuht Kristjan Paavle. Teine põhjus oli tema sõnul laienemine uutele turgudele.
Üle 90% ettevõtte toodangust läheb Eestist välja. Suurem enamus Rootsi, Norrasse ja Soome. "Alates eelmise aasta lõpust ja sellel aastal oleme tugevalt laienenud Lätti, Leetu, Valgevenesse ja Ukrainasse ning kompame ka Kesk-Euroopa turgusid," selgitas Paavle. Näiteks Taani läksid 2011. aastal esimesed koormad, samas vaadatakse juba Madalmaade ja Prantsusmaa poole, lisas ta.
KredExi tehnoloogialaenu suurus jääb 100 000 euro juurde ning taotlemisest lepingu allkirjastamiseni kulus Bestnetil paar kuud. Miks siis ikkagi oli Bestnet esimene, kes laenu võttis? "Arvan, et ettevõtted kindlasti vajavad seda, aga pigem on küsimus selles, et KredEx ei ole laenu piisavalt laialdaselt reklaaminud," rääkis Paavle.
KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Lehar Küti sõnul on ettevõtjate huvi tehnoloogialaenu vastu ootuspärane. "Arvan, et võime rahul olla, kui rahastame tehnoloogialaenuga sel aastal ligikaudu kuute projekti. Praeguseks oleme teinud juba kaks positiivset finantseerimisotsust ning mitmeid projekte on menetluses," märkis ta.