Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti nuriseb uue ELi toetuste piirmääraga
ELi toetusi tulemuslikult kasutanud Eesti tahab, et Euroopa Komisjon loobuks ühtekuuluvuspoliitika toetuste piirmäära seadmisest 2,5%-le liikmesriigi SKPst.
Praegu on 81% Eesti kasutatavatest eurorahadest ühtekuuluvuspoliitika toetused, selgub EL 2014-2020 finantsraamistiku seletuskirjast.
Seniste proportsioonide jätkudes oleks Eesti ühtekuuluvuspoliitika toetuste piirmäär 2,8% SKPst. See tähendab absoluutsummas, arvestades Euroopa Komisjoni majanduskasvu prognoosi 2014-2020, umbes 4 miljardit eurot. Euroopa Komisjoni pakutud 2,5%-line piirmäär tähendaks absoluutsummas 3,58 mld eurot toetust.
Euroopa Liidu uute liikmesriikide toetuste maksimummäär väheneks piirmäära muutmisel kokku ligi 40 miljardit eurot. Eesti võimalused toetust saada väheneks seejuures 630 miljoni euro võrra.
Seni on Eesti saanud ELi toetustena rohkem raha kui on liidu ühisesse eelarvesse maksnud. Sissemaksed on olnud aastati järgmised:
Aasta mln eurot2004 55,12005 106,52006 131,52007 176,42008 163,02009 153,72010 138,2
Samas oli Eestile 1. juuli seisuga välja makstud kõige suuremas mahus ühtekuuluvuspoliitika toetusi:
Eesti pooldab jätkamist seniste diferentseeritud piirmääradega, toetuste jagamisel võiks arvestada ka eri riikide haldussuutlikkust. Madala haldussuutlikkusega riikidele, kellel on euroraha kasutamisega probleeme, peaks seadma tingimuse, et nad eraldavad tänasest suurema osa toetusrahast riigi haldusvõimekuse parandamiseks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.