Eurokriisi otsustav nädal

20 juhtiva tööstusriigi (G20) nõudmisel peab EL pühapäevaks jõudma üksmeelele, kui suur osa Kreeka võlast läheb erasektoris mahakandmisele. Lisaks tuleb leppida kokku Euroopa pankade rekapitaliseerimises ning seada tulemüür Kreeka võlakriisi levimisele teistesse riikidesse. "Me lahendame euroala probleemid," lubas Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble Pariisis oma G20 kolleegidele. Samas kantsler Angela Merkel ütles läinud nädalal Vietnamis visiidil olles, et tippkohtumiselt kiiret lahendust oodata ei ole.

USA rahandusminister Timothy Geithner seevastu oli ELi tippkohtumise tulemuste suhtes optimistlik. "Nad peavad küll veel töötama strateegia ja detailide kallal, aga kui Prantsusmaa ja Saksamaa jõuavad kokkuleppele ja otsustavad tegutseda, on suured asjad võimalikud," ütles ta.

Arvestades, et euroliidu juhid peavad nädalavahetusel kinnitama uue Kreeka abipaketi ning

EFSFi laienemise, võib ajast puudu tulla. Läbirääkimised Kreeka järjekordse abipaketi üle võtavad aega nädalaid, mitte paar päeva, kirjutas Wall Street Journal (WSF). Kiirelt kokku pandud plaan võib olla küll ambitsioonikas, aga vähe läbimõeldud. "G20 avaldatava surve tõttu suureneb tõenäosus tagasilöögiks finantsturgudel - kui plaan on liiga ebakindel, et närvilisi investoreid rahustada," hoiatas WSJ. Eriti kriitiline on küsimus, kas ja millises mahus peab saama Kreeka uut abiraha. Ka konsultatsioonifirma Re-Define juht Sony Kapoor ütles ajalehele Financial Times, et on suur väljakutse mitte petta turgude ülikõrgeid ootusi olukorras, kus finantsid, aeg ja poliitilised võimalused on piiratud.

IMF on osa lahendusest. G20 gruppi kuuluvate arenevate riikide esindajate üks ettepanek oli, et IMFi löögijõudu tuleb oluliselt suurendada. Selle vastu olid aga USA, Suurbritannia ja Austraalia.

"USA või Suurbritannia on küll tugeva IMFi poolt, aga ei suuda ise nõustuda selle vahendite suurendamisega," kritiseeris Financial Times sellist suhtumist. "G20 on nagu vana, ülbe aristokraat, kellel endal on raha otsa saanud, aga kes takistab uute, konstruktiivsete ideede elluviimist," kirjutas leht. Praegused IMFi käsutuses olevad 400 miljardit dollarit oleksid kriisi teravnemise korral kiiresti otsas ning 2009. aastal vastu võetud otsus kapitali suurendamisest 750 miljardi dollarini läheb vaevaliselt. Eriti on IMFi obligatsioonide emissiooni poolt Hiina, mille valuutareservid ulatuvad hinnanguliselt 3200 miljardi dollarini ja kes oleks põhimõtteliselt huvitatud võlariikide võlakirjade ostmisest.

Ka Kreekal seisab ees raske nädal. Olukord Kreekas ähvardab sel nädalal võtta kaose mõõtmed. Pärast rohkem kui kümnepäevast prügivedajate streiki on Ateena tänavatel tonnide viisi prahti, mis hakkab ohustama juba elanike tervist. Koondamiste ja palgakärbete vastu streikivad riigiametnikud plaanivad mitmeks päevaks hõivata kõik ministeeriumid. Kolmapäevaks ja neljapäevaks on suurimad ametiühinguliidud nii riigi- kui ka erasektoris välja kuulutanud massiivsed streigid. Olukord on ajakirjanduse andmetel koguni nii hull, et parlamendisaadikud ei julge enam avalikkuse ette ilmuda, kuna järgnevad vihaste kodanike verbaalsed ja füüsilised rünnakud.

Uue mässu ootel. Neljapäeval peaks Kreeka parlament kinnitama uue seadusepaketi, mis esmakordselt viimase saja aasta jooksul teeb võimalikuks riigiametnike vallandamise. Lisaks kärbitakse riigiametnike palka veel 20 protsenti. Politsei koondab juba uute vägivaldsete meeleavaldajate kartuses Ateenas abivägesid.

Kolmapäeva õhtul esitab Euroopa Komisjoni, IMFi ja Euroopa Keskpanga ekspertide töörühm Troika järjekordse Kreeka finantsseisu kirjeldava raporti, mis saab aluseks järjekordse abimakse üle otsustamisel. Troika eksperdid on küll juba avaldanud, et raport on põhijoontes positiivne ning järjekordse 8miljardilise abimakse kinnitamine ELi tippkohtumisel vaid formaalsus.

Euroopat ähvardab fiasko, nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa võivad sattuda reitinguagentuuride vaatevälja, hoiatavad Saksa majanduseksperdid. "Euro päästjad töötavad kuni kurnatuseni oma partnerriikide võlakriisist päästmise nimel ja unustavad sealjuures iseend päästa ehk siis kriisikõlbulikuks teha," kirjutas ajaleht Handelsblatt ja lisas, et see tähendaks ühtlasi ka euroala kokkuvarisemist.

Põhjuseks pole mitte ainult see, et Euroopa riigid, k.a Saksamaa ja Prantsusmaa, on kaelani võlgades, vaid ka see, et enamik pankadest ei ole reitinguagentuuri Fitch hinnangul veel piisavalt kriisikindlad. Fitch ähvardab seitsme suure investeerimispanga, sh Deutsche Banki, krediidireitingu langetamisega. Nimelt on pangad oma suure sõltuvuse tõttu kapitaliturgudest liigselt kaasa tõmmatud turgude kõikumisest, mis omakorda tuleneb võlakriisist. "Lisaks on nende ärimudelite komplekssuse tõttu raske läbi näha, kui suured oleksid nende kaotused, mis ootamatute sündmuste puhul kiiresti kuhjuda võivad," tsiteeris Handelsblatt Fitchi. Sellest omakorda tuleneksid uued finantskoormad riikidele, kui nad peavad pankade päästmisega tegelema hakkama.

Riigireitingud ohus. Commerzbanki ja Barclays Capitali peaökonomistid Jörg Krämer ja Thorsten Polleit ennustavad, et Prantsusmaa kaotab juba peagi oma praeguse tippreitingu. "Uus päästepakett lõunapoolsetele võlariikidele koormab ka Prantsusmaa finantse," ütles Krämer. Seega on oht, et reitinguagentuur S&P annab Prantsusmaa reitingule juba lähinädalatel negatiivse väljavaate. Tuleval aastal võib tippreiting AAA aga lõplikult kaduda, kuna majanduskasv aeglustub tunduvalt ning poliitikud ei kiirusta presidendivalimiste tõttu maksusid tõstma või väljaminekuid langetama.

Uudis peatselt saabuvast euroala võlakriisi lahendusest tiivustas nädala algul Aasia finantsturgusid.

Kommentaaridest võis lugeda, et oodatakse Euroopast tulevaid uusi agressiivseid lahendusi ja jäetakse esialgu tagaplaanile kahtlused, et poliitikud võivad turgude ootusi taas kord petta.

Aasia kauplejad eeldavad, et lahendus sisaldab Kreeka massiivset võlakärbet ja et EFSF muudetakse löögikindlamaks. Euro kerkis esmaspäeval Aasia börsidel 1,3840 dollarini. Sarnast optimismi võis märgata ka Euroopa börsidel, kus kauplemisnädal algas samuti tõusuga. Euro Stoxx 50 tõusis võlakriisi lahenduse ootuses esmaspäeval 1,02 protsenti, Pariisi CAC 40 tõusis 0,68 ja Londoni FTSE 100 0,73 protsenti.

Autor: Katri Soe-Surén