IMF: Eesti peab oma head nime hoidma

Sirje Rank 18. oktoober 2011, 00:00

Ka reservid tuleb järk-järgult, mitte liigselt kiirustades, taastada.

"Ideaalis oleks parim olnud neutraalne eelarve," ütles Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooni juht Alexander Hoffmaister eile Eesti Pangas valitsuse tuleva aasta eelarvele hinnangut andes, märkides, et ajal, mil Eesti majandus hakkab jõudma kasvuvõimaluste piirile, annab see majandusse täiendavat stiimulit. Seda kasvanud investeeringute näol ja CO2 kvootide müügist saadud raha kasutamise tõttu, ehkki jooksvaid kulutusi on kärbitud.

"Igasugune oodatust suurem tulu tuleb reservi suunata," manitses Hoffmaister, mööndes samas, et kui peaks käivituma mustem stsenaarium, on stiimul teatud piirini teretulnud. "Põhiline on hoida usaldusväärsust, mis Eesti puhul on defineeritav Maastrichti kriteeriumide täitmisega," täpsustas ta.

Majanduse kasvutempo võtab järsult kiirust maha. Tänavusega võrreldes prognoosib IMF Eestile tuleval aastal majanduskasvu järsku aeglustumist 3%-le, kuid välistada ei saa ka nullkasvu, sest riskid globaalse majanduse arengutest on kasvanud.

Kõige haavatavam on Eesti oma kaubakanalite kaudu - kaks kolmandikku kaubavahetust on Euroopa Liiduga ning seal prognoosib IMF kasvu järsku aeglustumist.

Siiski on Eesti praegu võimalikuks välisšokiks paremini valmis kui 2007. aastal Lehmani krahhi järel.

"Pole kahtlust, et Eesti on praegu paremas positsioonis kui viimase majanduslanguse ajal," ütles Hoffmaister, tõstes esile nii riigieelarve seisu kui ka pankade likviidsuspositsiooni ja kapitaliseeritust. "Kui Euroopa n-ö sumpab läbi ja suurt kriisi ei tule, saab Eesti hakkama," ütles ta.

Eesti turul domineerivad Rootsi pangad on Hoffmaisteri sõnul eelmisest kriisist õppinud, likviidsuse juhtimine on parem kui Lehmani kriisi järel, mistõttu pole ehk ka karta laenuraha uut hangumist.

Samas ei saa salata, et eestlaste võlakoorem on jätkuvalt kõrge, neljandik eluasemelaenudest on suuremad kui soetatud vara väärtus ning siinsed pangad on jätkuvalt suures sõltuvuses emapankadest, mis omakorda rahastavad ennast turult laenates. Nii on oluline, et Balti ja Põhjala riikide piiriülene koostöö finantsstabiilsuse tagamiseks jätkuks, märkis IMF.

Muret tunneb IMF Eesti eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse pärast. Fond hoiatab, et Eesti on küll suutnud hoida konservatiivset joont, kuid surve kasvab. Euro kättevõitmiseks tehtud kärped pannakse varem või hiljem proovile. Nii soovitatakse Eestil eeskuju võtta Soomest ja Rootsist, mis erineval moel on oma eelarvepoliitikas fikseerinud konkreetsed kulupiirid.

See oli eile ainus IMFi soovitus, mille peale rahandusminister Jürgen Ligi eile selgelt mõista andis, et Eesti läheb siin ilmselt oma teed. Ligi sõnul on praegune süsteem igati toimiv ning eelarve baasseadusesse kavandatud muudatused tugevdavad seda veelgi.

"Kui me kuludele lae paneme, võib küsida, kas ei kujune see mitte kulutamise eesmärgiks," tõi Ligi välja võimaliku äraspidise mõju. Eestil on selle asemel defineeritud selge protseduur, kuidas miinusest välja tulla, mis sisuliselt annab sama tulemuse. "Räägime ühest asjast," ütles Ligi.

Kärpeid tuleb jätkata. IMF soovitab Eestil avaliku sektori kulude koomaletõmbamist jätkata, tõsta efektiivsust, mis lõpuks loob ruumi ka töötuskindlustusmakse alandamiseks. "Praegu on selleks veel vara," ütles Hoffmaister. "Kui majandus toibub ja eelarve olukord stabiliseerub, siis on see võimalik."

Kriisis kulutatud reservid tuleks Eestil IMFi hinnangul aga järk-järgult taastada. Mitte liigselt kiirustades, mis võiks pidurdada majanduskasvu, ent ka edaspidi võiks riigil halvemateks aegadeks midagi varus olla. See vähendab sõltuvust heitlikest finantsturgudest ning aitab tagasilööki pehmendada, teisalt võtab aga raha aktiivsest kasutusest välja. Nii tuleks täiendavalt kaaluda ka alternatiivseid rahastamisvõimalusi, näiteks laene Euroopa Investeerimispangast või kommertspankadest, soovitas IMF.

Küsimusele, kas Eesti on enesega ehk liialt rahul, vastas Hoffmaister, et teha on siin veel küll. Eelkõige on Eestis strukturaalsed probleemid tööturul, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta ettevõtete vajadusele, mis on teatud sektorites juba kaasa toonud palgasurve.

"Oluline on panustada koolitusele ja inimkapitali arendamisele, et kasv oleks jätkusuutlik," ütles Hoffmaister.

Eriti tuleb rohkem pingutada pikaajalise tööpuuduse vähendamiseks. Töötuse vähendamine vähendab omakorda vaesuse riski.

Probleemiks on ka Eesti kõrge inflatsioon, mis suures osas johtub arengutest maailmaturul, kuid nõuab ka siseturul jälgimist, et konkurents toimiks.

Jätkusuutliku kasvu suudab Eesti tagada, kui liigub ekspordiahelas kõrgemale, ütles Hoffmaister. Selleks tuleb kasvavas konkurentsis välisinvestoritele atraktiivseks jääda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing