IMFi nõu - teadmiseks võtta, enne tarvitamist läbi mõelda

Tänane Äripäev kirjutab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) värskest raportist ning ettepanekutest, mida Eesti lähitulevikus arvestada võiks. IMFi põhilised soovitused on järgmised: Eesti peaks eelarvekulutusi jälgima, kaaluma neile lae seadmist ning olema kindel, et kui läheb oodatust halvemini, suudetakse eelarve puudujääki kontrolli all hoida. Eesti peaks piirama heitkvoodi müügist tulenevat stimuleerivat mõju eelarvele. Ning Eesti ei peaks kiirustama 4,2protsendilise töötuskindlustusmakse määra langetamisega, kuigi töötukassa reservid on kiiresti kasvanud ja ületavad selgelt kriisieelset taset. Seega - kogugem varusid, kulutagem ettevaatlikult.

Äripäev arvab, et IMFi nõuanded tuleks kenasti ära kuulata ja läbi analüüsida, kuid neid pole vaja pimesi järgida. Kas või juba seepärast, et IMF lähtub soovituste jagamisel rahandusteooriatest, mis põhinevad suurte riikide kogemustel. Eesti on aga väike, avatud majanduse ja kiire reageerimisega. See tähendab, et me võime siiski proovida probleemidele teisiti läheneda. Kas ettevõtte tulumaks oleks kaotatud, kui me oleksime suur riik ning lähtuksime rangelt konservatiivsest teooriast? Ja krooni tulekul soovitas IMF meil enne krooni kasutusele võtmist veel vaheraha kasutada. Meie läksime otse kroonile. 2004. aastal soovitas meil ERM-2ga liitumise asemel krooni kurss vabaks lasta. Me ei kuulanud. "IMFi soovitused tuleb läbi analüüsida ning rakendada neid, mis on kasulikud. Mis ei sobi, nende üle võib vaielda ja püüda oma seisukohta läbi suruda," on öelnud endine Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg.

Teiseks. Viimased tosin aastat on IMF soovitanud Eestil senisest rangemat eelarvepoliitikat ajada, makse ja aktsiise tõsta. Viimati mullu sügisel. Nõuannete kuulamata jätmisest hoolimata pole meil praegu Kreekaga suurt midagi ühist. Ju see eelarvepoliitika siis ikka väga lodev polnud.

Kolmandaks. IMFgi pole ilmeksimatu, näiteks ennustas IMFi raport 2007. aastast kuni aastani 2011 pidevat ja korralikku majanduskasvu. "On arusaadav, et IMF pole jumal ja võib kaugelt vaadates eksida nii hinnangutes kui faktideski," tõdes kultuurileht Sirp tänavu märtsis. Ja neljandaks, lihtsast loogikast lähtuvalt - kuna me oleme juba nii mõnelgi korral IMFi nõuandele risti vastupidiselt toiminud ning see on meile edu toonud, peaksime edaspidigi seda joont hoidma! Naljaga pooleks muidugi.

Seekord soovitab IMF meil taas ranget eelarvepoliitikat hoida ning riigi tulusid suurendada, mitte vähendada. Kuid võtame või sellesama töötuskindlustusmakse. Oma olemuselt on see lihtsalt üks maks teiste seas - riik kogub ja riik kasutab, ei mingeid otseseid seoseid töötusega. Ja et puhtformaalselt pole tegemist maksuga, saavad ignorantsemad poliitikud rääkida ka me madalast maksukoormusest.

Teeme vastupidi! Äripäev on arvamusel, et iga samm, kas või imepisikenegi, tööjõu maksukoormuse alandamise suunas annaks meie riigi, majandusele, rahva heaolu parandamissele hädavajaliku tõuke. Vähem makse, rohkem töökohti, suurenev tarbimine, kasvav majandus ja kasvavad riigi tulud on ju suhteliselt loogiline jada, miks mitte siis töötuskindlustusmakse alandamisest alustada?

Autor: ÄP