Teeäärne parkla aitab kauba tervelt kohale

Alyona Stadnik 18. oktoober 2011, 00:00

Transpordi Ametiühing alustas üle-eelmisel nädalal kampaaniaga, et selgitada välja Eesti maanteeäärsete parklate seisukord. "Need vähesed parklad, mis meil Eestis on, pole parklad, vaid peatuskohad ja needki loodud pigem sõiduautodele, kohalikele kallajatele, kes sõidu- ja puhkeajast on sama kaugel kui kuu maast - ning neetki mitte turvalised," kommenteeris Eestis kutseliste autojuhtide ühingu MTÜ Profid AJ eestvedaja Guido Kapp.

"Meie autojuhid saavad hakkama, kuna siin Eestis ei ole väga vajadust pesemis- ja muude olmetingimuste järele. Kõrvalt on kuulda, et neid võimalusi tegelikult ei ole," lausus Transport International ASi tegevjuht Meelis Mäe.

Ka Linford ASi direktor Mihkel Vahe märkis, et üldjuhul ei vaja kohalik vedaja Eestis pesemiskohta, sest ööbitakse oma kodus.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Peep Petersoni sõnul peabki mõtlema just välisvedajatele, sest tema hinnangul on viimastel aastatel välisriikide numbritega veokitega toimunud liiklusõnnetustes peapõhjus väsimus, sest neil pole siin kuskil peatuda

"Võrreldes teiste riikidega pole Eestis raskeveokite parklaid. Piiris ääres on korjeplats, nagu me Narva piiripunkti nimetame. See pole veokiparkla, vaid piirijärjekorra lihtsustamiseks teel ära korjatud veokite plats," leiab Kapp.

Maanteeamet: takistavad piiratud finantsvõimalused. Petersoni sõnul oleks lisaks puhkekohtadele vaja kohta, kust saaks osta toitu, pesemisvõimalusi ja WCd. Peterson lisas, et nende plaan on käia majandusministeeriumis ja ka maanteeametis ning rääkida parkimiskohtade puudustest. Tema sõnul tuli see, et veokiparklad käivad maantee infrastruktuuri juurde, arutluste käigus kohalikule maanteeametile uudisena.

"Parklaid ja puhkekohti lühemaks ning pikemaks peatumiseks võiks olla rohkem ja tihedamalt - piiratud finantsvahendite tõttu ei ole olnud piisavalt võimalusi rajada tänapäevaseid parklaid rahvusvaheliste põhimaanteede äärde," kommenteeris maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Allan Kasesalu. ERAA hinnangul on silmapaistvaim kompleks Eestis praegu Sillamäel, kus on kõik vajalikud olmetingimused. Samuti Koidulas, Narvas ja Luhamaa piiripunktis. Viimasesse rajab ERAA veel ühe parkla, mis tuleb suurem ja vastab kõikidele tingimustele.

Transpordi Ametiühing leiab, et Eesti peaks küsima nii kohalikelt kui ka välisvedajatelt teedemaksu, millega saaks tulevikus finantseerida rajatavaid veokiparklaid. "Eesti vedaja jaoks ei ole neid parklaid vaja. Praegune parklate arv, kus saab seista, on piisav ja kohalik vedaja ei peaks neid finantseerima, see ei oleks õiglane," rääkis Mihkel Vahe.

Meelis Mäe on maksude osas ettevaatlik. "Kes praegu kasutab, peab ka selle eest maksma, aga kuidas küsida õige kasutaja käest, on teine teema," arutles Mäe.

Allan Kasesalu sõnul peab parklaid hooldama nende omanik - põhimaanteedel riik. Ta lisas, et ameti andmetel pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil plaanis maanteemaksu kehtestada.

Magamata või mittekorras sõidukiga juht on maanteel rohkem stressis kui inimene, kes ei pea muretsema. Seega peaksid logistikaettevõtted mõtlema ühtsetele ja konkurentsivõimelistele veohindadele. Kahjuks on praegu määrav see, kes teeb odavamalt - tihti on hind selline, et sellega pole võimalik ära katta ka jooksvaid kulusid, nagu kütus, kindlustus, juhi palk, maksud jne. Seega tekib küsimus, kuidas saab korraldada ausat vedu, kui vedama minnes teada, et sa pead kusagilt kokku hoidma. Sageli hoitaksegi kokku ohutuse arvel.

Parandama peaks hakkama algusest ehk kauba tarneaegadest. Logistik peab välja mõtlema ja endale selgeks tegema, kui kiiresti/reaalne on kaup kohale saata näiteks Itaaliasse või mujale. Tellija peab mõistma, mida toob endaga kaasa kiirustamine. Veose vedaja peab mõistma, miks on vaja sõidukit hooldada, miks on vaja koormat kinnitada ning miks on vaja anda juhile puhkust. Juht peab mõistma, et terve inimene teel on ohutu jne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing